1950-ndatel sai Viidalepp tuntuks sotsrealistlike figuraalkompositsioonide maalijana. Kumus eksponeeritakse sellest perioodist hiigelformaadis „Akadeemik N. Burdenko operatsiooni teostamas Tartu Ülikoolis” (1952, koos Ilmar Kimmiga) ja „F. R. Kreutzwald üliõpilasena luulet kogumas” (1955). Seejärel muutus tema laad ekspressiivsemaks.
Kunstiteadlaste hinnangul lähevad ajalukku Viidalepa hilisem portreelooming ning groteskses ja koomilises laadis pildid Paide elust, mille maalimist alustas kunstnik 1960-ndatel. Eraldi rühma moodustavad Viidalepa maastiku- ja merevaated. Ta illustreeris ka kümneid raamatuid. Seltskonnameedias äratas alati austust Viidalepa jõuline tervis (tal on kunstnik Eve Viidalepaga kaks alla 30-aastast last), isikupärane huumorimeel ja andekas keelekasutus.