26. septembril 1927. aastal Viljandimaal Holdre vallas sündinud Lembit Eelmäe töötas Vanemuise teatris 1957. aastast alates.
Vanemuise teatri pressiesindaja Tambet Kaugema sõnul viibis näitleja Lembit Eelmäe lahkumishetkel haiglas.
"Kahjuks vastab tõele, et Lembit Eelmäe on lahkunud. Tema lahkumishetke tervislikku seisundit ma kinnitada ei saa, aga ta viibis haiglas," ütles Kaugema Päevaleht Online'ile.
Kaugema ei osanud esialgu öelda, millal toimub kauaaegse näitleja ärasaatmine, see otsustatakse ilmselt pärast lahkunu omastega rääkimist.
"Loodetavasti selgub tänase päeva jooksul ja ilmselt toimub ärasaatmine Vanemuise suurest majast millalgi järgmisel nädalal," lisas ta.
Püüe loomingu ja kunsti poole viis Helme kandi sepa poja õppima Eesti Teatriinstituuti, mille ta lõpetas 1951. aastal, järgnesid esimesed hooajad ja rollid Pärnu Endlas. 1957. aastal tuli Lembit Eelmäe Kaarel Irdi kutsel Vanemuisesse, mis jäigi ta kauaaegseks koduteatriks. 2006. aastal nimetas Tartu linn ta oma aukodanikuks.
1976. aastal valminud Jürka roll Jaan Toominga lavastatud "Põrgupõhja uues Vanapaganas" alustas aga täiesti uut lehekülge Eelmäe loomingus. Siin sulasid kokku tema näitlejanatuuri pehme lürism ning võimas energeetika.
Vaid mõneaastase vahega sündisid kandvad rollid Toominga 1970–1980.-ndate kogu Eesti teatri tipplavastustes: Mogri Märt Kitzbergi "Kauka jumalas", Vargamäe Andres Tammsaare "Tões ja õiguses", nimiosa Ugalas mängitud "Kihnu Jõnnis".
1980.-ndate teisest poolest hakkas ridamisi tulema karakterrolle, kõik juba küpse meistriklassi märgiga. Ühtviisi veensid vaatajat nii teatraalsemas-grotesksemas laadis kui ka realistlikuma rahvaliku mündiga tegelased. Tema selle perioodi suurrollidki on sedavõrd vastandlikud persoonid nagu Leonid Brežnev (Yliruusi "Magamistoad") ja Shakespeare'i kuningas Lear. Eelmäe kõrvalrollidest äratas tähelepanu ja pälvis preemiaid Wilhelm Foldal (Ibseni "John Gabriel Borkman"), viimaseks peaosaks jäi Pavel Razumovskaja "Vladimiri väljakus".
Lembit Eelmäe pikal teatriteel esinenud pedagoogide, lavastajate ja kolleegide rida
ulatub eesti teatri esimestest professionaalsetest tegijatest kuni tänase teatrinooruseni. Kaarel Irdist Mati Undini, Voldemar Pansost Jaan Toomingani, Epp Kaidust Katri Aaslav-Tepandini. Eelmäe viimane lavaroll Bergmani näidendis "Lärmab ja veiderdab" viis ta korraks kokku seni viimase lennu teatrikooli lõpetaja Maarja Mitiga.
Teatrirollid olid aga vaid üks, ehkki silmapaistvaim osa Eelmäe loomingulises biograafias. Tema elus on veel omakirjutatud näidendid ja luulekogud, lavastused, estraadipalad, filmid, raadio- ja teleesinemised, harrastusnäitlejate abistamine ning palju muud.
Abistaja ja andjana jäävad mäletama teda ka vanemuislased koduteatrist – ka veel siis, kui abi oleks vajanud tegelikult andja ise.
Haridustee:
- 1951 lõpetas Eesti Riikliku Teatriinstituudi
Lavatee:
- 1951 – 1957 Pärnu Endla teatri näitleja
- alates 1957 Vanemuise teatri draamanäitleja
- esinenud estraadil, kirjutanud estraadipalu, luuletusi ja näidendeid (“Armastuse nelinurk”, 1993; “Otsides oma saart” 1994)
Praegused rollid Vanemuises:
- Melquiades – Toomas Hussar, Gabriel Garcia Marquez “Sada aastat…” (2006)
- Fredrick Blom – Ingmar Bergman "Lärmab ja veiderdab" (2007)
Varasemad rollid Vanemuises:
- Enn – Hugo Raudsep “Mikumärdi” (1957)
- Aragoni prints – William Shakespeare “Veneetsia kaupmees” (1958)
- Cesare Borgia – Švarts “Vari” (1959)
- Karenin – Tolstoi “Elav laip” (1960)
- Yrjö – Jotuni “Mehe küljeluu” (1961)
- Schneider – Juhan Smuul “Kihnu Jõnn” (1965)
- Baloun – Brecht “Švejk Teises maailmasõjas” (1967)
- Ludvig Sander – Boris Kõrver “Mees pisuhännaga” (1968)
- Paris – Jacques Offenbach “Ilus Helena” (1969)
- Vana-Juhan – August Kitzberg “Laseb käele suud anda” (1969)
- Elias – Paul Kuusberg, Mati Unt, Evald Hermaküla “Südasuvi 1941” (1970)
- Papa Direktor – Andrejev “Sina, kes sa saad kõrvakiile” (1971)
- Kurt – August Strindberg “Surmatants” (1972)
- Tibilkin – Oskar Luts, Ardi Liives “Tagahoovis” (1974)
- Joonatan – Enno “Veli Joonatan” (1976)
- Jürka – Anton Hansen Tammsaare, Osvald Tooming “Põrgupõhja uus Vanapagan” (1976)
- Szczuka – Andrzejewski, Jaan Tooming, Heinsalu “Polonees 1945” (1976)
- Mogri Märt – August Kitzberg “Kauka jumal” (1977)
- Vargamäe Andres – Anton Hansen Tammsaare, Osvald Tooming “Tõde ja õigus” (1978)
- Telegin – Anton Tšehhov “Onu Vanja” (1980)
- Köster – Oskar Luts, Raivo Adlas “Suvi” (1984)
- Advokaat – August Strindberg “Unenäomäng” (1985)
- Glum – Gorin “Swifti viimane surm” (1986)
- Tui – Kruusvall “Vaikuse vallamaja” (1987)
- Rüütel – Eliot “Mõrv katedraalis” (1989)
- Brežnev – Yliruusi “Magamistoad” (1989)
- lord Caversham – Oscar Wilde “Ideaalne abikaasa” (1991)
- Herodes – Oscar Wilde “Salome” (1993)
- Jannsen – Kulno Süvalep “Emajõe Ööbik” (1993)
- Lear – William Shakespeare “Kuningas Lear” (1994)
- Desmond – Trease, Margus Kasterpalu “Williamile” (1994)
- Wilhelm Foldal (Ibseni “John Gabriel Borkman”)
- Wilhelm Foldal – Henrik Ibsen “John Gabriel Borkman” (1996)
- Vanahärra – Madis Kõiv “Tali” (1996)
- Hauakaevaja – William Shakespeare, Mati Unt “Hamleti tragöödia” (1997)
- Jim – Arthur Miller “Mälestus kahest esmaspäevast”
- Kutuzov – Lev Tolstoi “Sõda ja rahu”
- mister Allworthy – Fielding “Tom Jones”
- Berlioz – Mihhail Bulgakov “Meister ja Margarita”
- kordnik Bastian – Egner “Kardemoni linna rahvas ja röövlid”
- Aleksander Bakunin – Tom Stoppard “Utoopia”
- sanitar Turkle – Wasserman “Lendas üle käopesa”
- Oskar Moon – Andrus Kivirähk “Romeo ja Julia”
- Pavel Sergejevitš – Razumovskaja “Vladimiri väljak”
- õukondlane Le Beau – William Shakespeare “Nagu teile meeldib”
- Vana hull – Paulo Coelho “Veronika otsustab surra”
Varasemad lavastused Vanemuises:
- Kulno Süvalep “Väga tõsine lugu” (1986)
Varasemad rollid mujal:
- Otškar – Gorbatov “Isade noorus” (Pärnu Endlas, 1952)
- Kihnu Jõnn – Juhan Smuul “Kihnu Jõnn” (Viljandi Ugalas, 1980)
- Lalli – Leino “Mere keskel on mees” (Viljandi Ugalas, 1984)
Filmid, telelavastused, kuuldemängud:
- mänginud filmides “Andruse õnn” (1955), “Näost näkku” (1986)
- mänginud telelavastuses “Majake kurvil” (1965)
- mänginud kuuldemängus “Perekonnavalss” (1973)
Tunnustus:
- 1977 omistati ENSV teenelise kunstniku aunimetus
- 1996 pälvis Suure Vankri kultuuriauhinna
- 2005 pälvis Tartu kultuuripreemia rolli eest lavastuses "Vladimiri väljak"
- 2006 omistati Vanemuise hõbemärk
- 2006 kuulutati Tartu aukodanikuks
