Laiuse linnuses võitlesid Poola rüütlid

 (11)
Laiuse linnuses võitlesid Poola rüütlid
Sander Silm

Poolakad valitsesid Laiusel omal ajal üle poole sajandi
Taruni ja Olsztyni rüütlid Poolast pakkisid läinud nädala lõpul oma relvad ja võtsid suuna Eestisse, kus nende kunagine kaasmaalane Andrzej Orzechowski nelisada aastat tagasi Laiuse linnuse garnisoni juhatas.

Erinevalt XVI sajandist, mil Poola sõjamehed tulid Liivimaale taplema, oli seekordne rüütlite invasioon täiesti rahumeelne. Nimelt korraldasid rahvatantsuselts Meie Mari ja Pro Polonia Eesti laupäeval Laiuse linnuse varemetes Poola šahta ehk aadli päevad, kus poolakad pidasid maha mitu ägedat rüütliturniiri.

“Selliste turniiride korraldamine on Poolas väga levinud, sest tegemist on ikkagi riigiga, millel on suured rüütlitraditsioonid,” ütles Pro Polonia Eesti esimees Silver Loit. “Olid ju poolakad need, kes lõid 1410. aastal Grünwaldi lahingus lõplikult puruks Saksa ordu.”

Poola keelt kuulis Laiuse linnuses laupäeval pea sama palju kui XVI sajandi lõpul. Peale rüütlite esinesid poola rahvatantsijad, kohal oli ka Poola suursaadik Eestis Wojciech Wroblewski, kes oma kaasmaalaste kunagist kohalolu meenutava mälestustahvli avas.

Poola šahta päeva korraldamise mõte tuli Silver Loidi sõnul traditsioonist, mille kohaselt toimub igal suvel linnusevaremetes ühele kunagi seal valitsenud võõrvõimule pühendatud üritus. “Laiuse linnust teatakse rohkem kui Rootsi kuninga talvitumispaika, kuid siin on üle poole sajandi valitsenud ka poolakad,” märkis ta.

Traditsiooni kohaselt on samal ajal Laiusel ka suur käsitöölaat. Šahta päevaga sobis laat eriti hästi kokku, sest just Laiuse linnuse kunagine staarost Andrzej Orzechowski oli mees, kes lubas ümberkaudsete mõisnike meelehärmiks ärakaranud talumeestel linnuses käsitööliste asulas elama hakata.

Aadlipäevad polnud aga ainult lõbustusüritus. Päev varem oli Laiuse pastoraadis Poola-aegsele Liivimaale pühendatud ajalookonverents ning samuti loodavad korraldajad, et üritus aitab tutvustada Poolat kui meie naabruses asuvat tuhandeaastast kultuuririiki.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare