Valitsus kiitis eile heaks justiitsministeeriumi esitatud eelnõu, millega karmistatakse karistusi mitme Eesti Vabariigi vastu suunatud süüteo eest. Päev varem teatasid ka Isamaa ja Res Publica Liidu liikmed Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu, et kavatsevad parlamendile üle anda riigireetmist jm valdkondi puudutavate karistuste karmistamise eelnõu.

Justiitsminister Rein Lang avaldas aga valitsuse pressikonverentsil imestust, et nii valitsus kui ka parlament kirjutab täpselt ühesugust, karistusseadustiku täpsustavat eelnõu.

„Justiitsministeerium jääb suure huviga ootama, mis selles (IRL-i koostatud) eelnõus kirjas on, see on iseenesest täitsa huvitav situatsioon, et meil on tekkinud sedavõrd palju karistusõiguslikku kompetentsi poliitilisel tasandil,“ rääkis Rein Lang.

„See et poliitilisel tasandil on nii palju võimekust, et kaks erinevat rühma inimesi kirjutab ühe ja sama probleemi kohta seaduse, on suurepärane,“ lisas ta.

Ministeeriumil on liiga kitsas versioon

Riigikogu liige Ken-Marti Vaher justiitsministriga päris nõus pole, kuna eelnõud olevat siiski erinevad. „Valdkond võib olla sama, kuid see eelnõu, mille me esitasime enda poolt, selle mõte on terviktemaatika,“ rääkis ta, täpsustades, et ministeeriumi versioon on tunduvalt kitsam.

„Need ei ole üldsegi mitte ühesugused, kuna see ring, mida meie käsitleme, on palju laiem,“ lisas Vaher ning ütles, et IRL-i versioon käsitleb ka näiteks kuriteo koosseisude täpsustamist.

Riigikogu liige on kindel, et ilmselt on oodata elavat diskussiooni ning ei nõustu kuidagi, et üks pool on nö tühja tööd teinud. „Ideede väljapakkumine ei ole kunagi tühi töö,“ kinnitas ta veendunult. „Praegu on välja käidud ettepanekute pakett, kus on nii riigivõimuvastaste kui ka Eesti Vabariigi vastate süütegude peatükid,“ selgitas ta ning avaldas lootust, et arutelude tulemusena valmib võimalikult lihvitud ka päriselule vastav eelnõu.

„See on niivõrd vastutusrikas valdkond, et ma kutsuks üles kõiki, kes vähegi tahaks sõna sekka öelda, ütlema oma ettepanekuid,“ lausus Vaher ning kinnitas, et riigikogus on varemgi erinevaid eelnõusid näiteks ühendatud, tegu on vaid formaalse probleemiga.

„Peame tervikuna käsitlema seda temaatikat, mitte pelgalt karistusseadustikku kitsamalt, meil on mitmeid täiendavad teemad sisse toodud, need tuleks läbi vaielda,“ selgitas ta.

Ometi avaldas Vaher üllatust justiitsminister Rein Langi esmaspäeval öeldud sõnade peale, mille kohaselt pole "kaika" meetodil ehk karistuste karmistamise ja politseinike palkamisega kuritegevuse vastu võitlemisel mingil mõtet, kuna see ei anna soovitud tulemusi.

Vaheri sõnul ei ole võimalik mõista, kuidas saab justiitsminister ühel päeval olla karistuste karmistamise vastu ja teisel anda sisse eelnõu, mis muudab karistused mitme kuriteo suisa eluaegseks. 

IRL võtaks kurjategijalt ka kodakondsuse ja valimisõiguse

Kui justiitsministeeriumi eelnõu keskendub põhiliselt riigireetmisele ja massirahutustele, siis IRL-i arvates tuleks kuriteoks tuleks pidada ka üleskutset Eesti vabariigi iseseisvuse lõpetamisele, kuna praegu käsitletakse pidevat materjalide publitseerimist, kus on kirjas, et Eesti Vabariigi eksistents tuleks lõpetada, üksnes arvamusavaldusena.

Kuritegu peab Reinsalu ja Vaheri hinnangul olema ka politseinike või kaitseväelaste üleskutsumine teenistuskohustuse mittetäitmisele põhiseadusliku korra kahjustamise eesmärgil ning see, kui keegi alustab omal algatusel suhteid teiste riikide esindajatega eesmärgil lõpetada või kahjustada Eesti Vabariigi iseseisvust ja sõltumatust. 

Lisaks peaks riigil olema võimalus võtta kodakondsus naturaliseeritud isikult või elamisluba välismaalaselt, kes on mõistetud süüdi Eesti Vabariigi või riigivõimu vastaste süütegude eest.

"Samuti esitame kaalumiseks ettepaneku võtta mainitud süütegusid toime pannud isikult teatud ajaks valimisõiguse ja ka õiguse pidada avalikku ametit, kui teda on karistatud reaalse vangistusega," teatavad Reinsalu ja Vaher erinevates arvamusavaldustes.