Massikultuuri supernäide, maailmakuulus „naistekate” autor Barbara Cartland sai mullu raamatukogude laenutushüvitiseks pea 1612 eurot Eesti maksumaksja raha. Rein Lang, kas kavatsete kehtestada raamatukogudele reegli, et nad ei ostaks riigi antud raha eest kokku viletsat sopakirjandust? Meie põhiseadus ei näe ette ainult eesti keele ja kultuuri säilitamist, vaid ka arendamist. Aga kui see arendamise raha läheb hoopis Barbara Cartlandi teoste ostmiseks ja nende eest laenutushüvitise maksmiseks, on midagi väga valesti. Raamatukogud on samal ajal dilemma ees, kas osta raamatuid lugejate maitsest või rahvuskultuuri huvidest lähtudes. Ma ei oska ka täna veel öelda, mil moel, aga sellele rahale, mis eraldatakse raamatute ostmiseks, paneme igal juhul sildi juurde. Niisugust täielikku vabadust, et meil on raha, võtke ja tehke, mis tahate, ostke kas või „Mein Kampf”, me kindlasti ei luba enam. Raamatukogudesse jõuab igast Eestis ilmunud raamatust keskmiselt 700 eksemplari. Miks kavatsete kehtestada piirangu, kui ruttu pärast ilmumist võib neid laenutama hakata? Ilmumise järel raamatukokku jõudmisest alates on raamatud tasuta kättesaadavad. Milline on sel taustal siis inimeste motivatsioon minna poodi ja osta raamat? Kirjastaja elu on põrgu, tiraažid väikesed, hinnad lähevad üles. Samas ei arene ilma oma kirjastajateta ka rahvuslik sõnakunst. Tahame toetada nii Eesti kirjastamist kui ka eesti kirjandust nii, et paneme paika vaheperioodi, mille jooksul raamat ei ole raamatukogust tasuta kättesaadav. Kui kirjanik ise soovib, palun väga, riputagu raamat veebi välja. Aga kui ta tahab saada honorari ja annab teose kirjastusele, siis peaks olema mingi periood, mille jooksul on kirjastusel õigus öelda: selle aja jooksul seda raamatut tasuta raamatukogust ei saa.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.