„Sügisel avame eralasteaias Memme Musi kolm rühma, kus jätkub kohti kuni 40 lapsele,” ütles lasteaia tegevjuht Tiina Mägi. Lisaks diabeetikutele ja allergikutele oodatakse lasteaeda ülekaalulisi ning muude haigustega lapsi, kes vajavad eritoitu ja jälgimist.

Laste toitumisvajadustele lähenetakse individuaalselt, spetsiaalse väljaõppe saavad kõik kasvatajad ja töötab meditsiiniõde. Mäe sõnul võiks omavalitsus mõelda lasteaiakohtade doteerimisele. Praegu kujuneb hind lapsevanemale üpris soolaseks: Tallinnas tuleb vanemal välja käia 4075 krooni kuus, lisaks 45 krooni söögikord.

„Suhkruhaigeid lapsi lisandub iga aastaga, väikelaste seas on kasv viis protsenti aastas,” ütles Eesti lastearstide seltsi president endokrinoloog Ülle Einberg, kes on laste ja noorukite diabeediga tegelenud juba paarkümmend aastat. Doktori sõnul on huvi diabeedihaigete laste vanemate hulgas olnud juba pikemat aega suur, uuritakse pidevalt, kas ja millal selline lasteaed avatakse.

„Eestis on küll mitmeid erilasteaedu keha-, kõne-, vaimu- või meelepuudega lastele, kuid lastele, kes vajavad toitumisest tulenevat erihooldust, pole seni piisavalt mõeldud,” märkis ta. Tasakaalustatud toitumise kõrval vajavad suhkurtõbised lapsed palju aktiivset liikumist.

Lisaks on moodustamisel diabeedihaigeid lapsi ja nende vanemaid koondav selts. Suhkurtõbiseid lapsi ja noorukeid on doktori andmeil Eestis praegu 500 ringis.

„Meil oli munitsipaallasteaias koht olemas, aga juhataja palus last mitte tuua,” ütles aasta ja kolme kuu vanuselt diabeeti haigestunud Kertu ema Kersti Põllumäe. „Juhataja pakkus varianti, et käin ise last päeval kontrollimas ja veresuhkrut mõõtmas, kuna nende kasvatajad ei suuda last jälgida,” meenutas Põllu­mäe. Sedasama kinnitas nelja-aastase Henriku ema Kristi Markson. „Ka meiega leidis aset sisuliselt lasteaiast väljaviskamine. Juhatajale oli tähtis, et kasvatajad oleksid motiveeritud ja rahul, mitte ei peaks tegelema erivajadusega lapsega,” lisas ta.

Lastel on vaja mõõta veresuhkru taset kümmekond korda päevas ja ka öösiti, kasvav organism on ebastabiilne ja kõikumised täiskasvanutest järsemad. Ilma spetsiaalse jälgimiseta võib juhtuda halvim: laps kaotab teadvuse ja langeb koomasse.  „Ainult eritoitumise ja -välja­õppega lasteaia kõrvalt saaks ema rahuliku südamega tööl käia,” märkis Markson.