Lapsed antakse lastekodusse ära
Kui enamasti on laste peredest eraldamise põhjused narkomaania ja alkoholism, siis viimasel ajal on lapsed sattunud lastekodudesse ka süvavaesuse tõttu.
Narva lastekodu juhataja Mare Välja sõnul on raske majanduslik olukord viinud selleni, et näiteks neile on nelja viimase juhtumi puhul toodud laps just pere vaesuse tõttu. Ta kirjeldas, kuidas üks neile toodud 12-aastane poiss oli harjunud sööma vaid teed ja saia. „Me tutvustame talle praade ja suppe ja et on olemas ka teisi sööke,” rääkis Välja.
Vaesust on Välja sõnul muidugi erinevat. „Mõnes peres on küll väga vähe võimalusi, aga laps on puhas ja hoolitsetud. Teises aga elavad lapsed väga-väga halbades tingimustes, halvemini kui mõned loomad.” Sellistel juhtumitel viiakse lapsed lastekodusse.
Vaid 800 krooni
Riigi poolt eraldatud toimetulekutoetus on praegu teadupärast 1000 krooni esimese ja 800 krooni iga teise pereliikme pealt. Kui on tõestatud, et mitte mingit muud sissetulekut inimesel ei ole, siis iga lapse kasvatamiseks on vanemal või vanematel 800 krooni kuus.
Lastekodu aga saab riigilt iga kuu 10 000 krooni ühe lapse kasvatamiseks, kes on terve. 0–3-aastase lapse ja puudega lapse eest 16 000 krooni. Nendest summadest läheb küll 60–70-protsenti töötajate palkadeks ja riigimaksudeks. Seega 3000–4000 krooni jääb lapse kasvatamiseks. Ja sellega saab lastekodude sõnul enam-vähem asjad ära aetud praeguste hindade juures. Lasteaiakasvataja oma töö eest saab kätte kusagil 5000 krooni kuus, vastutades terve rühma laste eest.
Mis näitab veel, kui palju lapse kasvatamisele tegelikult kulub? Viimase uuringu selles vallas tegi sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aastal Tartu ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit. Ta töötas 2003. aasta hindasid arvestades välja lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika ja juba siis kulus lapse kasvatamisele keskmiselt 2500 krooni kuus. Sellest metoodikast on lähtunud ka näiteks kohtud elatisraha suuruse määramisel.
Nüüd, kuus aastat hiljem, soovitab Tiit korrutada tollane keskmine lapse kasvatamise hind tarbijahinnaindeksi muutuse protsendiga. See protsent on statistikaameti kalkulaatori hinnangul praeguse seisuga 31 protsenti. Seega peaks praegu lapse kasvatamisele kuluma kusagil 3300 krooni kuus.
Uut ja praegusele elukallidusele vastavat uuringut pole sotsiaalministeerium siiani tellinud.
Endine sotsiaalminister Jaak Aab leidis, et toimetulekutoetust peab igal juhul tõstma ja kohe. Tema arvates oleks riigil selleks ka võimalusi. „Küsimus on prioriteetides,” sõnas keskerakondlane Aab, kelle sõnul toetab nende erakond nii toetuse üldist tõusu kui ka lastetoetuse eraldamist toimetulekutoetusest.
Ka Mare Välja arvates peaks toimetulekutoetust tingimata kasvatama, et kõige raskemas olukorras pered saaksid veidi leevendust. Tema sõnul on oluline ka sotsiaaltöötajate paindlikkus ja aktiivsus nende perede olukorra jälgimisel, et raha kulutataks võimalikult efektiivselt. Ja kui see on eraldatud lastele, et see siis ka läheks lastele.
Toetust ei ole võimalik tõsta
•• Sotsiaalminister Hanno Pevkur kinnitas, et kuigi ta esitas valitsusele ettepaneku kergitada toimetulekutoetuse määr 1200 kroonile, ei ole riigikogule esitatavas järgmise aasta riigieelarves seda tõusu sees.
•• Ettepaneku kohaselt oleks teise pereliikme toetus kasvanud 960 kroonini. Kuid seda tõusu praegu loota ei ole, kuna valitsus seda ikkagi ei toetanud. „Lepiti kokku, et toimetulekutoetusteks nähakse järgmiseks aastaks ette kokku 350 miljonit krooni,” selgitas Pevkur. Tema sõnul ei võimalda see praeguste arvutuste kohaselt toimetulekutoetuse määra kahjuks tõsta, sest üldine toimetulekutoetuse saajate arv on suurenenud.
•• Samal ajal andis minister mõista, et olukorda jälgitakse aasta jooksul ja kui toimetulekutoetuse taotlejate arv muutub, on aastaks eraldatud raha võimalik uuesti ümber jagada.
•• Sotsiaalministeeriumil on teada toimetulekutoetuse saajate arv üksnes esimese kvartali kohta, siis sai seda 34 402 inimest. Lapsi oli neist üle kümne tuhande.
