Lapsed mässasid tehase vastu
Volikogu andis loa rahva seas raipekombinaadiks nimetatud tehase ehitamiseks, kui täidetakse lisatingimused keskkonnareostuse ja haisu vältimiseks.
Enamik tehase vastu protestijaist olid koolinoored, kes kogunesid Tallinna tehnikaülikooli tudengi Indrek Kesküla õhutusel.
“Eesti seadused ei suuda määrata haisu suurust, mis loomsete jäätmete ümbertöötamisega kaasneb,” ütles Kesküla, kelle õhutusel oli eilseks tehase vastu kogutud 700 allkirja ringis.
EKSKURSIOON MIITINGU EEST. Paljud noored protestijad ei teadnud tehasest midagi, kuid ütlesid, et on selle vastu. “Ei kannata ilget raipehaisu,” ütles poiss, kes kandis loosungit “Raipetehas – pomm veekaitsealal”.
Sama päeva kohalikus ajalehes võttis veekaitsealale ehitatava tehase vastu sõna maakonna kuulsaim keskkonnakaitsja Taimi Parve.
Tehase vastu protestijate hulgas olid Keskerakonna noortekogu Väike-Maarja klubi liikmed Siret Kotka juhtimisel. “Projektijuht Ivo Väär pakkus tasuta ekskursiooni, et miitingul tehase poolt oleksime,” selgitas Kotka, lisades, et tehast pooldavate loosungite kandjad saavad tasuta lõuna.
POOLEAASTANE VAIKUS. “Oleme siin vabatahtlikult, pooldame tehast, sest siis saavad me vanemad tööd ja Väike-Maarja saab makse,” ütles Laura Kuudeberg.
“Laste poliitikasse kiskumine on alatu,” lausus volikogu esimees Olev Liblikmann. Teda üllatas, et kuigi volikogu andis tehase detailplaneeringu algatamiseks loa pool aastat tagasi, paisus pahameel alles praegu. “Kolmel avalikul selgituskoosolekul oli väga vähe huvilisi,” ütles ta.
Raamatukogu töötajate sõnul on tehase kohta käiva keskkonnaekspertiisi avalikke dokumente lugemas käinud kolm inimest.
Mitu kohalikku tunnistas, et ei julge avalikult tehase vastu midagi öelda, kuna ettevõtet pooldab vallavanem Sven Kesler. “Lähed Kesleriga tülli, kaotad töö,“ öeldi selgituseks. Kesleri enese avalik seletus tehase kasulikkusest ilmus alles miitingu eel valla infolehes.
Lääne-Viru maavalitsus pakkus kuuele vallale tehase rajamise võimalust, Väike-Maarja oli kiirelt selle poolt. Tehas hävitab kogu Eestis tekkivad loomsed jäätmed, kokku 10 000 tonni aastas, ja annab kuni 12 töökohta.
