Lapsed peavad natside hukatud juute mälestama

Peaminister Siim Kallase sõnul ei avaldatud holokausti mälestuspäeva kehtestamiseks välismaalt survet

Eesti koolides hakatakse valitsuse eilse otsuse kohaselt iga aasta 27. jaanuaril meenutama miljoneid natside hukatud juute, peaminister Siim Kallas peab tähistamst õigeks ja õiglaseks sammuks.

Holokausti ohvrite mälestuspäeva tähistamise ettepaneku kiitsid ministrid heaks ühehäälselt. “See oli inimkonna ajaloo üks hirmsamaid kuritegusid. Eesti on ühinenud rahvusvahelise üldsuse arvamusega, et holokausti ohvrite mälestamiseks on paslik üks päev määrata,” ütles Kallas.

Eelmine haridusminister Tõnis Lukas kirjutas juba 2000. aasta 17. oktoobril alla vastavale rahvusvahelisele konventsioonile, ka tollane valitsus pidas sellise päeva äramärkimist mõistlikuks ja vajalikuks, meenutas Kallas. Valitsusjuhi hinnangul näitab ainuüksi see, et mälestuspäeva ei juurutata välissurve mõjul. “Keegi pole selleks survet avaldanud ja öelnud, et tehke ära. Ka ei allu me mingile survele,” kinnitas Kallas.

##Nagu paljudes Euroopa riikides tuleb valitsuse arvates ka Eestis ja eriti kooli ajalootundides rääkida 27. jaanuaril holokaustist ja inimsuse vastastest kuritegudest. “Mida räägitakse ning milline on koolitunni sisu, otsustavad lõpuks koolid ja õpetajad. Tähtis on, et sellele teemale pööratakse tähelepanu. Mingeid ettekirjutusi õppematerjalide osas haridusministeerium tegema ei hakka,” ütles valitsuse pressinõunik Daniel Vaarik. Tema sõnul ei ole veel teada, millised organisatsioonid selle üritusega ühinevad.

Peaministri kinnitusel on juhuslik kokkusattumus, et samaaegselt holokausti mälestuspäevaga on päevakorral Simon Wiesentali keskuse direktori Efraim Zuroffi Eesti-vastased süüdistused ja Pärnu ausambaskandaal.

Peaministri väitel ei ole põhjust lasta end häirida Zuroffi Eesti riigi ja riigiasutuste aadressil tehtud rünnakutest. “Ma ei näe vajadust mingite äkiliste muudatuste ja seisukohavõttude järele,” ütles Kallas. “Kindlasti ei pea me tõmbuma ka mingisse ringkaitsesse ja olema närvilised.”

Eesti riik on tema sõnul kõik inimsuse vastased kuriteod üheselt hukka mõistnud.

Oleme leppimatud ükskõik millise reĻiimi ükskõik missuguste kuritegude suhtes, lisas valitsusjuht. “Uurimisorganid jätkavad kõiki oma uurimistoiminguid ja tegevusi nii, nagu seni on tehtud,” lisas Kallas. “Protsess käib – see on suunatud uute faktide ilmsikstulemisele.”