Liina ja tema abikaasa Indrek jõudsid lapsendamisotsuseni, kui viljatusravi oli luhtunud. Soov kodu lastele avada oli aga suur.

Kuna Eestis pole ühtset lapsendajate registrit, millel oleks üks järjekord üle Eesti, tehti avaldused mitmesse omavalitsusse, et oma šanssi suurendada. Läbiti pereuuring ja lapsendajapere koolitus. Sooviavaldusele kirjutati, et soovitakse teadaolevalt tervet last. „Teades, et reaalsuses on suur osa vanemliku hoolitsuseta lapsi ka mingi terviseprobleemiga, olime arvestanud, et lapsel võib olla väike tervisehäire. Uskusime, et suudame sellega toime tulla,” ütleb Liina. Seejärel jäädi südame põksudes ootele.