Lapsendajapere jäeti lapse terviseriskidest teavitamata ja ravimisel üksi

Ainult pühendumus ja tugev side lapsendatud lapsega aitas perel lapse rasketest haigustest üle saada ning andis tõuke lapsendada veel teinegi laps. Riigi ükskõiksuse kiuste.

„Peaks olema paremini kontrollitud, et tervet last soovivale lapsendajaperele pakutaks ainult teadaolevalt tervet last,” ütleb kahe lapse noor ema Liina. Ta on võtnud kasvatada kaks vanemliku hooleta jäänud väikelast ja teab, millest räägib. Omaenda südame jõul kõigist takistustest üle saanud ema kinnitab, et lapsendamis- ja sotsiaalsüsteemis on palju probleeme.

Liina ja tema abikaasa Indrek jõudsid lapsendamisotsuseni, kui viljatusravi oli luhtunud. Soov kodu lastele avada oli aga suur.

Kuna Eestis pole ühtset lapsendajate registrit, millel oleks üks järjekord üle Eesti, tehti avaldused mitmesse omavalitsusse, et oma šanssi suurendada. Läbiti pereuuring ja lapsendajapere koolitus. Sooviavaldusele kirjutati, et soovitakse teadaolevalt tervet last. „Teades, et reaalsuses on suur osa vanemliku hoolitsuseta lapsi ka mingi terviseprobleemiga, olime arvestanud, et lapsel võib olla väike tervisehäire. Uskusime, et suudame sellega toime tulla,” ütleb Liina. Seejärel jäädi südame põksudes ootele.