Kork lisas, et Res Publica seisukohta jagab ka Rahvaliit. Reformierakondlasest sotsiaalkomisjoni liige Toomas Tein pidas sellist avaldust aga halvaks tooniks. “Koalitsioonileping oli niigi kompromisside kompromiss ja Reformierakonna algsest kavast kehtestada emapalk viie keskmise palga ulatuses jäi alles kolmekordne,” ütles Tein komisjoni avalikul istungil eile. “Ei tahaks kokkuleppeid iga paari kuu tagant muutma hakata.”

Arstid mures vaeste perede pärast

Vanemahüvitise diferentseeritus ning selle maksmine liiga lühike aja jooksul on kaks põhilist punkti, mille vastu praegused lapsevanemad eri liikumiste kaudu protestisid.

“Lapsed sünnivad ebavõrdsetes oludes, riik ei tohiks neile rikkust ja vaesust omakorda hälli kaasa panna,” märkis oma pöördumises Eesti Lastearstide Selts, kes toetas mittetulundusühingute võrdset vanemapalka nõudvat pöördumist.

Seltsi esindaja Liis Toome sõnul näevad lastearstid oma igapäevatöös pidevalt vaesust, milles lapsed elavad. “Kaheksakordne vahe hüvitises on lubamatu,” leidsid arstid.

Toomas Tein kinnitas, et hüvitis ei suurenda sotsiaalset kihistumist, vaid tagab peredele traditsioonilise elujärje. “Ja need, kes enne midagi ei saanud, saavad nüüd 2200 krooni,” lisas ta.

Sotsiaalministri nõunik Erki Must märkis, et vanemahüvitis polegi mõeldud sotsiaalse olukorra leevendamiseks. “Lahendus on ikkagi aktiivses tööturupoliitikas,” lausus ta.

“Mulle tundub, et teie näete probleemi selles, miks mõned on rikkad,” lisas isamaaliitlane Peeter Tulviste külaliste poole pöördudes. “Meie vaatame seisukohalt, miks mõned on vaesed.”

Liikumise Eesti Lapse Eest (ELE) ühe eestvedaja Martin Ehala sõnul soosib valitsus olukorda, kus noor saab oma laenud ja liisingud riigi kaela jätta, kuid riik ei toeta kuidagi juba sündinud lapsi.

Emad tahavad kauem kodus olla

Sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial meenutas, et lastevanematest tudengite õppelaenude kustutamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on meetmed, mis peaksid aitama lastega perede olukorda kergendada. “Meile mõjub õppelaenujutt ruineerivalt,” nentis kaheksa lapse ema Ülle-Andra Posti Läänemaa Lasterikaste Perede Ühendusest. “Meie lapsed pole sündinud mitte rahakotist, vaid armastusest, aga neid ei toeta keegi.”

Teisteltki organisatsioonidelt tuge kogunud ELE ettepanek on 6600-kroonise ülempiiri kõrval pikendada hüvitise maksmist lapse pooleteiseaastaseks saamiseni. “Vaid seitse protsenti Tallinna naisi soovis uuringu kohaselt aastase lapse kõrvalt tööle minna,” ütles liikumise liige Tiina Veismann. “Kaheksateist protsenti oli sunnitud seda tegema.”

Rahvastikuministri nõunik Kristina Täht kinnitas, et võimalus maksta vanemahüvitist lapse pooleteiseaastaseks saamiseni on kaalumisel.

Uuring: vanemahüvitis beebibuumi ei too

Riigikogu kantselei majandus- ja sotsiaalinfo osakonnas äsja valminud uuring osutab, et vanemahüvitise süsteem ei too kaasa püsivat sündimuse kasvu.

Uuring vaagis muuhulgas vahesid emapuhkuse hüvitise ja sellele järgneva lapsetoetuse vahel Euroopa riikides ning leidis, et Eestis ja Lätis olid need vahed suurimad. “Eel-nõu seletuskirjas võetakse kulude prognoosimisel sünnitanud naise keskmise palga asemel arvutuste aluseks kõigi naiste keskmine palk,” märkisid uuringu autorid. “Haigekassa andmetel oli sünnitajate palk 2002. aastal umbes 3500 krooni. Eelnõu autorid on kulude prognoosi koostamisel kasutanud 4669-kroonist summat.”

Rahvastikuteadlaste seisukoha järgi oleks sündimuse tõstmiseks vaja nelja abinõu: rahalist toetust lastega peredele, lastekasvatusest tuleneva alaprivilegeerituse vähendamist, eluasemetingimuste parandamist ning lastekasvatuse ja töötamise vastuolude kõrvaldamist.

Vanemahüvitise süsteem käib vaid esimese kategooria alla. Helen Eelrand

Osa avaldusi sumbus irooniasse

Riigikogu valges saalis eile aset leidnud avalik sotsiaalkomisjoni istung muutus kohati emotsionaalseks ning kutsus esile iroonilist aplausi.

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esindaja Eha Reitelmann märkis, et esimese kuue kuu jooksul vaid emale makstav hüvitis diskrimineerib naisi tööturul ning kahandab isa tähtsust perekonnas. “Naistel on igav, mõtlevad igasuguseid asju välja,” käis kahin saalist läbi.

Sotsiaalkomisjoni liige Peeter Tulviste tegi seepeale ettepaneku jätta seaduseelnõust välja sõnastus emadele makstava hüvitise kohta ning kohaldada see “isikutele, kes last rinnaga toidavad”.

Kahtleb istungi tulususes

Kui rahvastikuministri nõunik Kristina Täht oskas vanemahüvitise diferentseeritust vaid koalitsioonileppega põhjendada, kostis tagumistest ridadest irooniline aplaus ja pahur häältekõma.

“Reformierakond teeb, mida tahab, ja kui muidu ei oska põhjendada, siis see on koalitsioonilepe,” ütles MTÜ Zapakazz liige Vallo-Andreas Hallik Eesti Päevalehele istungil kõneldut kokku võttes. “Res Publica püüab meeldida natukene rahvale ka, kuid kuulab poliitiliselt kogenud Reformierakonna sõna. Keskerakond püüab kõike, mis vähegi võimalik, vaidlustada.”

Res Publica ettepanekut vanemahüvitise suurust igal aastal ümber otsustada pidas Hallik mõttetuks. “Kardan, et kogu tänane üritus oli žest stiilis: tere, kuulasime teid ära, arutasime, kahjuks ei saa aga midagi teha,” ütles ta.

Opositsioon tegi maha

Komisjoni esinaine Mai Treial oli pidevalt sunnitud korrale kutsuma poliitiliste jõudude esindajaid, kes sotsiaalpoliitilistes tegematajätmistes üksteist süüdistasid ning väliskülaliste asemel sõna võtma tikkusid.

End naise, ema ja vanaemana esitlenud keskerakondlane Liina Tõnisson kinnitas, et riigi sotsiaalpoliitika ei tohiks toetuda kaubandus-majanduslikele alustele ning nimetas vanemahüvitist piinlikuks. “Miks ei tehtud midagi Keskerakonna võimu ajal ja praeguselt valitsuselt oodatakse tulemusi viie kuuga?” küsis respublikaan Andres Kork vastu.

ELE-liikumise juht Martin Ehala ütles Eesti Päevalehele, et liikumine kavatseb edaspidi ühtse vanemapalga osas läbirääkimisi pidada just Keskerakonnaga, kes võiks nende ettepanekuist aru saada. Helen Eelrand