«Enteroviiruse põhilised sümptomid on kõhulahtisus ja kõhuvalu. Ta on viirusliku iseloomuga ja kergesti nakkav. Levib kas piisknakkusena või on fekaaloraalne ehk mustade kätega leviv. Tavaliselt läheb kiiresti mööda ja tõsiseid tagajärgi ei jäta, kui teda õigesti käsitleda,» sõnas perearst Ilme Last.

Tervisekaitseinspektsiooni avalike suhete nõuniku Agnes Jürgensi sõnul on viiruste sihtpunktiks organismis ajukelme. Sooletrakti kahjustab see viirus vaid teel ajukelmesse. Kõige tuntum ja ka kõige ohtlikum enteroviirus on polioviirus ehk lastehalvatuse tekitaja. Eestis diagnoositi lastehalvatust viimati ligi 10 aastat tagasi.

«Õnneks kulgeb enteroviiruste tekitatud haigus enamasti kergelt. Inimese organism saab sellest ise jagu ja arsti juurde pole vaja minna. Kuid umbes ühel protsendil juhtudest arenevad nakatunuil tõsisemad sümptomid. Isegi ajukelmepõletik,» ütles Jürgens.

Last soovitas haigeks jäänud laps lasteaiast või koolist koju jätta ja teha talle vedelikuteraapiat. «Oksendamise ja kõhulahtisusega kaotab laps palju vedelikku, seega tuleb seda asendada,» ütles arst.