Muidugi on EAL-i koduleheküljel toodud kronoloogia meedikute ehk streikijate poole kaldu. Nii on seal välja toodud see, kuidas Eesti haiglate liit (EHL) vastas pidevalt läbirääkimiste alustamise asemel, et nad ei saa aru, keda EAL ja ETK tegelikult esindavad. Samuti pööratakse tähelepanu riikliku lepitaja kohusetäitja Henn Pärna rollile nendes läbirääkimistes.

Mis siis lepitajaga juhtus

Henn Pärna küsimus tuli uuesti päevakorda just selle nädala alguses, kui haiglate liit otsustas pöörduda töötüli lahendamisega uuesti lepitaja poole. Sellele järgnes aga EAL-i üpris tuline reaktsioon, keeldumine kokkusaamisest ja viide sellele, et juriidiliselt poleks see olnud võimalik. See tüli tundub juba isiklik. Ja mitte ainult selle tõttu, et Pärn on väga julgelt meedias sõna võtnud streigi ebaseaduslikkuse ja haiglate väga hea pakkumise kohta.

Kronoloogiast tuleb välja, et kuigi EAL ja ETK kutsusid eelmisel aastal mitmel korral haiglate liitu läbirääkimistele, ei ilmunud viimased kohale või vastasid, et ei tea, keda need organisatsioonid esindavad. Samuti rõhusid nad just ETK-le vastates asjaolule, et Eesti õdede liidu (EÕL) ja Eesti tervishoiutöötajate ametiühingute liiduga (ETTAL) on neil juba kollektiivlepe olemas.

Aga arstidega oleks ju võinud nad ikkagi kokku saada. Nii esitasidki arstid riiklikule lepitajale avalduse kollektiivse töötüli lahendamiseks. Lepitaja kutsus osapooled kokku ühe korra ja keeldus seda tegemast teisel korral. Asi läks niivõrd kurjaks, et liidud süüdistavad Pärna seaduse eiramises.

„16.11.11 EAL ja ETK palusid lepitajal täita seadust, lepitaja põhimäärust ja lepituskoosoleku otsuseid, kutsuda kokku uus lepituskoosolek ja kohustada tööandjat vastama töötajate ettepanekutele,” seisab kronoloogias. Ja seejärel: „18.11.11 Lepitaja teatas, et seaduse ja määruse punktide järgimine ei ole lepitusmenetluses kõige tähtsam.” EAL ja ETK palusid sotsiaalministeeriumilt lausa lepitaja väljavahetamist, mille järel siiski uus koosolek tehti.

Igatahes jõudis haiglate liit arstide hinnangul veel paar korda oma seisukohti muuta ja arstide seisukohti valesti tõlgendada, enne kui sellesama kollektiivlepingu puhul lõpuks 26. jaanuaril eriarvamuste protokoll ära vormistati. Seega pole ime, et meedikud niivõrd valuliselt uuesti reageerivad.

Arstid jonnivad samuti

See aga ei tähenda, et ainult haiglate liit oleks kõige kurja juur ja meedikud puhtad poisid. Arvestades, et kollektiivlepinguid sõlmitakse reaalselt ikkagi tööandjate ja töövõtjate vahel töötingimuste paikapanekuks, pole ime, et EAL-i ja ETK nõudmised ületavad neid võimalusi, mida haiglatel on võimalik pakkuda.

Nii on ka näha, et EAL ja ETK püüavad kollektiivlepingu läbirääkimistesse pidevalt kaasata ka sotsiaalministeeriumi (mis ei ole nende tööandja) ja seejärel, kui laua teisele poole on haiglad kohale tulnud, siis soovivad, et nende väljavõideldud tingimused laieneksid kõigile tervishoiutöötajatele (ka neile, kes haiglate liidu asutustes ei tööta). Märkuseks siin, et Eesti õdede liit, mitte ETK, on kõige enam meditsiiniõdesid koondav ametiühing, kes tegelikult ei streigi. Nemad nõustusid eile ka haigekassa pakkumisega.PõhiküsimusMillal streik ära laheneb?

Eile toimus teist korda sotsiaalminister Hanno Pevkuri kutsel tervishoiusektori partnerite esindajatest koosnev tervishoiu tulevikku arutava töörühma koosolek. Esimesel korral osapooltele välja pakutud koostöölepe sai sel korral põhimõttelise heakskiidu.

Minister Pevkuri sõnul rõhutasid mitmed organisatsioonid, et Eesti tervishoiusüsteem peab olema patsiendikeskne ning suureks mureks oli koolituse suurendamise vajadus.

EAL-i, ETK ja haiglate vaheline järgmine kokkusaamine toimub täna, loodetavasti tulevad kohale ka sotsiaalministeeriumi ja haigekassa esindajad.