07.12.2011, 02:01
Lapsohvrite õigused jäävad Eesti kohtusaalides tihti kaitseta
Prokurör ei tee kannatanule alati selgeks, millised on kompensatsiooni saamise võimalused.
Kui vaadata kohtusaali sattunud lapsohvrite käekäiku, näeme, kui hirmuäratavalt üksi nad sinna on jäetud. Kui laps satub Eestis kriminaalkuriteo ohvriks ja tal tuleb minna kohtusse, siis automaatselt ta endale esindajat ei saa, ehkki esindaja saavad kurjategijad ja inimesed, kellel on piisavalt raha advokaadi palkamiseks. Praegu on jäetud laste huvid nende vanemate kanda, kuid vanemate võimekus ja soov oma laste huvide eest seista on kõikuv. Väga tihti on lapse huvid vastupidised tema vanemate huvidele, tihti võivad vanemad olla mingil moel seotud lapse vastu toime pandud kuriteo või selle varjamisega. Eriti, kui tegemist on ühe kõige julmema lastevastase kuriteoga – pedofiiliaga. Süsteemi järgi kriminaalasjades lapsohvrile automaatselt riigi esindajat ei anta. Seevastu tsiviilasjades, mis laste puhul puudutavad enamasti hooldusõiguse jagamist, saavad lapsed küll riigi kulul esindaja. Kriminaalasjas esitab kurjategijale süüdistuse prokurör. Kuid praktika näitab, et prokurörid ei tegutse eraldi kannatanu huvides, sest kogu võhm läheb kuriteo tõendamisele ning ka prokuröri huvid võivad teatud juhtudel vastanduda kannatanu huvidele. Näiteks võib kuriteo tõendamise huvides olla, et laps annab ütlusi kohtusaalis, kus on kohal ka tema väärkohtleja, ning ta peab samas kuulama tolle sõimu ja süüdistusi. Ometi pole sellise julmuse talumine lapse huvides. Prokuröri ettepanekul tehakse ka kokkuleppemenetlusi, mille kohta kannatanu nõusolekut ei küsita. Senine praktika näitab ka, et prokurörid ei tee kannatanutele alati selgeks, millised on nende võimalused saada kompensatsiooni, ega tee sellekohaseid ettepanekuid. Kuid kannatanu, tihti ka lapsevanem, ei tunne aga seadust ja oma õigusi ega oska neid ka välja nõuda. Samuti ei võta prokurörid enda kanda näiteks lapsele psühholoogilise toe organiseerimist.