Laskmise õppepaikade valik üllatas omavalitsusi
Kaitseministeerium on jõudmas lõpule merele suunatud harjutuspaikade otsimisega, juba paari aasta pärast saaks kaitseväelased seal harjutada laskmist haubitsatest, õhutõrjesuurtükkidest ja -rakettidest.
Hiljuti valminud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest selgub, et õhutõrjedivisjoni ja suurtükiväegrupi laskeharjutuste tarvis on välja valitud kaheksa paika. Aseri, Juminda, Letipea, Rutja, Kõpu, Nõva Ristinina, Nõva Liivanina ja Sõmeri pole aruande järgi harjutusteks küll ideaalsed, ent mitte ka täiesti sobimatud.
Viru-Nigula vallavolikogu esimehe Ain Tiivase sõnul kuulsid vallajuhid ja eramaa omanik Letipeale laskeharjutuspaiga kavandamisest mõne päeva eest, kui kaitseministeeriumist saabus kutse tulla 19. novembril keskkonnamõju hindamise avalikustamisele.
„Ei vallavanema ega minuga pole ükski kaitseministeeriumi ametnik rääkinud ega küsinud, mis me nende plaanidest arvame,” rääkis Tiivas. „Aruannet ennast meile ei saadetud. Küll oli kutsele lisatud mõningad plussid ja miinused, miks Letipeale peaks või ei peaks harjutuspaika tulema.”
Arvukalt takistusi
Üheks takistuseks, miks Letipeale ei saa harjutuspaika rajada, nimetab Tiivas ümbruses aasta ringi elavaid inimesi. Lisaks ei pääseks harjutuse ajal Kunda sadamasse ja sealt välja ida poole liikuvad laevad.
Aseri vallavanema Urve Takjase sõnul pole ministeerium ka neid Aseri väljavalimisest teavitanud. Harjutusalade plaanimisega tegelev keskkonnaekspert Andres Tõnisson ütles, et lehti lugevad vallajuhid peaks ammu teadma, et seitsmes vallas ja kaheksas paigas kaalub ministeerium merele suunatud laskepaikade plusse ja miinuseid.
Suure tõenäosusega ei võeta laskepaikadena kasutusele Jumindal, Aseris ja Kõpu poolsaarel asuvaid paiku, kus keskkonnamõju hindamisel leiti puudusi. Näiteks paikneks Aseri harjutuspaigast kilomeetri kaugusel Kalvi mõis ja asula. Hiiumaale Kõppu jõudmiseks peaks kaitsevägi aga kasutama parvlaevu.
Varem on Eesti suurtükiväelased ja õhutõrjujad käinud lahinglaskmistel Soomes, kuna aga soomlastel pole Eesti kaitseväes kasutusel olevaid 155-millimeetrilisi haubitsaid ega õhutõrjerakette Mistral, muutuks relvade ja laskemoona vedu Soome liiga kalliks ja keerukaks.
Merele laskmine säästaks loodust
•• Kaitseministeerium alustas merele suunatud laskeharjutusteks sobivate paikade otsimist 2007. aasta mais, sest maismaal pole sellised harjutused loodusele tekitatavat kahju arvestades mõeldavad.
•• Peamine merele suunatud laskepaikade vajadus tuleneb välihaubitsate otsesihtimisega laskmise ohuala suurusest: selle pikkus on 14 km. Haubitsatest on seni laskeharjutusi tehtud ka Sirgala harjutusväljal, kuid välihaubitsatest laskmiseks see ala ei sobi, sest nende relvade puhul on laskekaugus 18 km ja ohuala pikkus 22 kilomeetrit.
•• Ohutust silmas pidades ei saa kaitsevägi harjutada ka laskmist 23 mm õhutõrjekahuritest. Laskmise korraldamiseks keskpolügoonil oleks vaja ulatuslikku metsaraiet.
