Lasnamäe sipleb kollimaine küüsis
##Positiivseid lugusid kuuleb Lasnamäe kohta harva, miskipärast ei kiida oma koduasumit kuigi meelsasti ka lasnamäelased ise.
Paneelmajad kubisevad prussakatest
Lasnamäelt külast tulles koti pahupidi pööramine ja taskute läbiotsimine võib olla liiast, aga prussakad on linnaosa paneelmajades tõrjefirma Patricol andmeil tõsine probleem.
“Alati on võimalik prussakatest lahti saada, selleks tuleb teha põhjalik tõrje. Paneelmajade elanikud ei ole aga tihti maksevõimelised inimesed,” nentis Patricoli müügijuht, minevikus ka ise kahjureid tõrjunud Roman Gorelov.
Lasnamäe inimeste õnnetus on, et prussakaid on väga palju. Aerosool pikaajalist toimet ei anna, mõnikord ei piisa ka vägevamast tõrjest, sest suures majas on kahjuritel ikka mõni nurgake, kus paremaid aegu oodata. Tarakaniarmeed suurendavad linnaosas levinud keldripoed, sest koos leivakastide ja munarestidega rändavad putukad Gorelovi sõnul paratamatult.
Linnalegendi, kuidas sajad prussakad tõrje ajal mööda majaseina kabuhirmus ühest ventilatsioonišahtist teise jooksid, Gorelov ei usu.
“See on absoluutselt kuulujutt. Siiski võib prussakaid manööverdamas näha, sest mürk mõjub närvisüsteemile ja nad lähevad närviliseks,” rääkis kahjuritõrjefirma müügijuht.
Lahtiseletatult näeb närvilisus välja nii, et kui tavaliselt vudivad prussakad ringi öösel pimedas, siis mürgitatud kahjureid võib näha ka päeval sihitult jooksmas. “Lasnamäel elavad mitmest rahvusest inimesed. Olen kuulnud, et venelaste arvates pole majas õnne, kui seal prussakat pole. Võib-olla kesklinnas ei võta inimene prussakaid nii loomulikult, lisaks sunnib kahjuritega võitlema toitlustusasutuste tihedus,” rääkis tõrjeasjatundja.
Prussakaid on majades ilmselt tuhandete kaupa. “Korterite kohta ma rääkida ei oska, aga ühest umbes 1500 ruutmeetri suurusest toiduainetega tegelevast asutusest viidi pärast üldmürgitamist koristaja jutu järgi ära seitse ämbritäit surnud prussakaid,” nentis Gorelov.
Peale prussakate vaevavad Lasnamäed veel lutikad ja kirbud, keda tassivad tihti kaasa heidikud, aga ka hulkuvad kassid ja rotid. “Rotte on Lasnamäel aga kindlasti vähem kui kesklinnas või Põhja-Tallinnas,” kinnitas Gorelov.
Majade vahel laiuvad koledad tühermaad
Lasnamäe müüdiga käib kaasas tarkus, et linnaosas on kohutavalt vähe rohelust ja inimesed peavad jalutama majade vahel laiuvatel pimedatel tühermaadel.
Lasnamäe linnamajanduse osakonna juhataja Vello Karu sõnul on see jutt vale. “Reformimata maad (riigimaad) on palju, sest nõukogude ajal kavandatud 12 elurajoonist ehitati välja kaheksa. Praegu on sellised alad tühermaad, kus elanik ei pea jalutama, sest sellistel aladel puuduvad elamud ning mis tahes rajatised,” kirjutas Karu. Tühermaa on aeg-ajalt vägagi aktiivses kasutuses, nimelt omavolilise prügi mahapaneku kohana.
Lasnamäe puudevaesust põhjendas ametnik rahapuudusega. “Samas on haljastamine viimastel aastatel edasi arenenud. Linnaosavalitsuse bilansis on kokku 15 haljastatud puhkeala koos mänguväljakutega, neist kümmekond on valgustatud,” märkis Karu. Arenguplaan näeb ette rohevõrgustiku rajamise Pirita jõest Kadrioruni paralleelselt Laagna tee ja tulevase Rahu teega. Siis saaksid linlased pargiteid mööda Lasnamäelt otse läbi Kadrioru kesklinna jalutada.
“Sellest haljasvööndist on juba valmis Kivila 3H haljasala, järgmisel aastal projekteeritakse Kivila 5H haljasala. Suures osas on valmis ka samasse vööndisse kuuluv Tuulte plats,” loetles Karu.
Lasnamäe on räpane
Levinuma eelarvamuse järgi on Lasnamäe mänguväljakud lagunenud, lemmikloomapidamise kultuur ei kannata mingit kriitikat ja väljas vedeleb tonnide viisi rämpsu.
“Lasnamäe ei ole must, nii väidavad need, kes käivad siin harva ja on täheldanud muutust just viimastel aastatel,” sõnas Vello Karu.
Ametniku hinnangul pole muutunud mitte elanikud, vaid nende mõtteviis. “Eelmisel aastal lõppes Lasnamäel omandireform ja koos korteriühistute moodustamisega on selgeks saanud, et omanikul on nii õigused kui ka kohustused. Seega korteriühistute hea funktsioneerimine on üks puhtuse pant ja eristab selgelt elujõulisi ühistuid,” selgitas Karu.
Mis puudutab koerajulkasid, siis lemmikloomapidamist Lasnamäel keegi kontrollima ei hakka. “Küllap peavad kodanikud hoolimatute peremeeste osas, kes eiravad heakorrareegleid, ise aktiivsust üles näitama,” soovitas ametnik. Koerte jooksuplatse tema sõnul Lasnamäele ei tule. Linnaosa majade vahel asuva 222 mänguväljaku kehva seisukorra vabandus on taas rahapuudus. “Linnaosa suudab hooldada 110 mänguväljakut,” nentis Karu.
Ülesandekoormat peaks kergendama mänguplatside kaardistamine, misjärel lagunenud väljakud lihtsalt maha lammutatakse. Muutub see, et igasse sisehoovi enam mänguväljakut ei tehta. “Elamukvartalisse ehitatakse üks mänguväljak, mida suudetakse hiljem ka hooldada. Praegu käib esimese sellise mänguväljaku rajamine Paekaare 8/10/12 elamute juurde,” tõi Karu näiteks. Järgmisel aastal tuleb Lasnamäele kaks uut mänguväljakut.
Naabrid räuskavad kogu aeg ja trepikojas võib peksa saada
Lasnamäed pole põhjust peljata, sest röövide ja varguste arv on vähenenud, kinnitas Ida politseiosakonna konstaabliteenistuse vanemkonstaabel Bert Põder. Ja pole ka nii, et kui Lasnamäele kolid, siis ei saa enam ühtegi ööd rahulikult magada. Lasnamäel ei peeta pidusid ega tülitseta nii palju, kui kuulujutulevitajad arvavad.
15. augustist 15. septembrini sai politsei enam kui 110 000 elanikuga Lasnamäelt lärmi pärast 132 väljakutset, neile lisandus 75 peretüli.
“Nädalas saame lärmi kohta kaks-kolm avaldust. Kui juba politseile avaldus tehakse, siis ilmselt on inimesed korduvalt hädas. Põhjus on tavaliselt see, et muusika mängib liiga valjult või kui tantsitakse, siis kostab alla tümpsumist,” rääkis Põder. Samas ei aita möllavate naabrite vastu isegi politseile avalduse kirjutamine. “Põhimõtteliselt praegused seadused ei näe karistamiseks võimalust. Trepikoda on avalik koht, siis peaks lärm trepikotta kostma. Tavaliselt noomitakse lärmi tekitajaid, et vältida kohtuvaidlusi, mille kaotamine on ette teada,” möönis Põder.
Ligi 20 aastat tagasi Koplist Lasnamäele kolinud konstaabel kiitis, et elu linnaosas on viimastel aastatel tunduvalt paranenud. Esimest korda Tallinna sattunud sõpradele vanemkonstaabel Lasnamäed siiski ei näitaks. “Mis need magalarajooni majad ikka on ja turgudel saab ka mujal käia. Kesklinnas on rohkem vaadata,” leidis ta.
Tondiraba ja tühermaad põlevad pidevalt
Kes kevadel Lasnamäe vahel tuututavaid tuletõrjeautosid näeb, võib enam-vähem eksimatult kihla vedada, et põleb mõni arvukatest tühermaadest või Tondiraba. “Lasnamäel on palju tühermaad, mida tuleks suvel hooldada, sügisel niita ja prahist puhastada. Probleem on selles, et nende tohutute maa-alade eest ei hoolitse keegi,” ütles Tallinna tuletõrje- ja päästeameti pressiesindaja Kirill Teiter.
Lasnamäe on rämpsupõlengute poolest linnas esimesel kohal. Tikkudega mängivaid lapsi Teiter tühermaapõlengutes ei süüdista. “Asi pole lastes. Tühermaad tuleks hooldada või maha müüa. Omaette probleem on veel Tondiraba, kus on 3–5 meetri paksune turbakiht. Kui see põleb, siis kalla mõttetult vett, aga teises kohas lööb tuli jälle välja ja kogu Lasnamäe on magusas suitsuvines,” jutustas ta.
