Laste kuulmisimplantaadid käivad haigekassale üle jõu

Vaegkuuljatest laste vanemaid häirib väljavaade, et käest kaob võimalus oma laste täisväärtuslikule elule aitamiseks: kuulmist peaaegu täielikult taastavate implantaatide siirdamine mahub harva haigekassa eelarvesse.

Kuulmisimplantaat pole tavaline kuulmisaparaat, vaid keeruline elektroonikaseade, mis on osaliselt siirdatud inimese koljusse. Kui tavaline aparaat toimib lihtsa helivõimendina, siis kuulmisimplantaat suunab elektrilisteks signaalideks kodeeritud heli otse kuulmisnärvi, kirjutab Postimees.

Kuulmisimplantaat maksab 300 000 kuni 500 000 krooni.

Eestis on sellise aparaadi endale saanud vaid kuus inimest, neist neli haigekassa raha eest. Ehkki soovijaid oleks kordades rohkem, saab haigekassa aparaadi soetamist endale lubada vaid neil harvadel juhtudel, kui raha muust üle jääb. Ametlikus hinnakirjas teenust ei ole.

Tartu kuulmisekeskuse arst Katrin Kruustük ütles ajalehele, et eriti oluline oleks aparaadi siirdamine kuulmisvaegusega väikelastele. "Kõne- ja kuulmistaju arengus on esimesed kolm eluaastat väga tähtsad," selgitab Kruustük. Ka üldisele vaimsele arengule vundamnedi rajamine sõltub just sel eluperioodil omandatavast.

Selliseid väikelapsi, keda oleks implantaadi abil võimalik veel kurtusest päästa, on järjekorras ootamas seitse.

Igale haigekassa käsutuses olevale vabale kroonile on lugematult pretendente, põhjendab haigekassa juhatuse liige Toomas Palu seda, miks kuulmisimplantaat ei kuulu teenustenimekirja. Eesti ravikindlustussüsteem on vaene, toob Palu lihtsa põhjenduse, miks sedavõrd suurepärase aparaadi hankimine Eesti lastele üldse küsimus põhjustab.

Siiski kavatseb haigekassa juhatus panna järgmise aasta eelarve arutamisel nõukogule muude hädaliste seas ette ka kõige pakilisemas olukorras vaegkuuljate laste normaalsesse maailma tagasitoomise.