NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
1 2 3
Anonüümne kommentaar
12.12.2017 00:50
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Hm" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
12.12.2017 00:59
Eesel Šura? Kas tegemist on lasteraamatutegelasega?
    12.12.2017 09:02
    Sellisel juhul on tegemist rassistliku raamatuga, mis peab venelasi eesliteks.
    (Käesolev kommentaar oli iroonia vasakrahva suhtes, ärge võtke tõsiselt. Ikka selles vaimus, et kui elevant tormab Aafrikast Ameerikasse poodi Snickersit varastama, siis tähendab see, et neegrid on vargad.)
    12.12.2017 12:32
    kas sel juhul oleks Ahv Aadu rassism eestlaste suhtes?
Kommentaar eemaldatud
    12.12.2017 06:20
    Noh, see pole küll õppekava vaid ikka konkreetse õpetaja probleem. Ja 2. klassis ei pea hindeid panema - samuti õpetaja ja/või kooli asi.
    12.12.2017 09:09
    Elektrialal töötades ei pea iga päev sellele mõtlema, et need on elektronid, mis mööda metalli kristallivõret ringi tormavad ja juhet kuumaks ajavad, aga maailma tunnetamiseks pole üldharidus paha. Punktlaeng on ju teoreetiline mõiste nagu ka kokkusurumatu vedelik ja absoluutselt jäik keha, praktikas ei ole asjad nii ideaalselt lihtsad, aga sellised lihtsustatud mudelid võimaldavad nii mõnestki nähtusest kergemini aru saada.
    Oli kunagi juttu ühe eluaeg elektrialal töötanud inimesega, kes oli veendunud, et kui maakera magnetpoolused vahetavad kohad, siis hakkab ka aku plussklemmist miinust tulema. :)
12.12.2017 03:56
kaelkirjaku unenägu ju
    13.12.2017 06:54
    Parakku ei ole. Mida varem lapsele ekraan pihku pistetakse, seda vähemaks lapse käelised oskused jäävad. Ja paraku mitte vaid käelised - ka mõtlemisvõime ja olukordaddest väljapääsu leidmne kannatab. Laske aga samas vaimus edasi ja oleme jõudnud pidulikult sinna, kus mass ei oska oma peaga mõelda ja ootab eliidi käske.
    13.12.2017 11:56
    Kahjuks mitte. Juba praegu on kohutav lugeda noorte kirjutisi nii FB-s. Õigekiri olematu. Olen jälginud ka enda lapselapse esimese klassi kirjatehnika harjutusi. Kipub olema sama trend nagu siin keegi pedagoog väljendas - peaasi, et tehtud. Aga millegipärast hilisemad tüüandjad ei lepi sellise suhtumisega. Kuidas sa siis noorele seletad, et tüü tuleb teha nii nagu ette nähtud.
12.12.2017 06:12
Kahju lapsest ja nendest lapsevanematest.Hea,et minu silmad ei näe,kui selline põlvkond "pukki" saab.Töö ju tehtud!Tänasel valitsusel ka juba.
    12.12.2017 11:02
    Mõtlesin täpselt sama, kui eile seda uudist (à la kirjaoskus pole(gi) enam primaarne) kuulsin. Esialgu arvasin, et kuulsin valesti ja selline asi pole ju ometi võimalik. Per.ekursil olevas maailmas pole aga kahjuks enam põhjust millegi üle imestada. Ilus, puhas ja ortograafiliselt õige eesti keel-, inimeste suur lugemus-, sellest tulenev hää kirja(+väljendus) oskus- ning mentaalne haritus jäävad ilmselt minevikku. Edukultusele keskendunud väärastunud-kõikesallivas ühiskonnas asendub see loendamatu hulga kuulsusenarridest jaantatikate ja saalomonvesipruulidega "gelledel güll dohudu guulsuseiha nink sov hagata edugaks"... kuid "indelegduaalne botensjaal" leebelt öeldes na närb. Teadmine, et minu silmad sellise "bõlvgonna väkitekusid" ja "esti geeld" enam ei näe-kuule... tõepoolest veidi leevendab seda masendust...
Anonüümne kommentaar
12.12.2017 07:07
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Tegelikult" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
12.12.2017 07:13
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Et" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
12.12.2017 07:22
Kui tahate, et meist saaks rohkem insenere kui udutajaid, peaks eelkõige hind Jama asjadest arusaamist. Te tapate peaga inimesed enne ära, kui kool läbi saab. Ja pärast pole progejaid ja insenere, tainapead ma ütlen.
12.12.2017 07:35
Milleks üldse kirjaoskus? Muide, kas olete tähele pannud, kui olete miskit läbi kirjutanud, on see teile paremini meelde jäänud.
12.12.2017 07:35
Milleks üldse midagi õppida,mida pole elus vaja?Näiteks,korralikust.Milleks?
"Milleks meile geograafia kui on olemas autobuss!",olevat keegi hüüdnud.
12.12.2017 07:40
Rumaluke, ega see ainult ilusat kirja ei koolita, see treenib ka last keskenduma, lapsena mina sa ei mõista , et sul on vaja jõuda mingi eesmärgini ja selleni jõudmine ei pruugi sulle meeldida, aga see tuleb ära teha.
Kuidas sa seda ei mõista?
On olemas kultuure mis ilukirjaga just treenivad vaimu.
http://art-virtue.com/philosophy/index...
    12.12.2017 08:32
    Keskendumine on kahjuks kadumas ajaloo prügikasti. Samuti vastutustunne. Kui ei panda positiivset hinnet lihtsalt olemise eest, tormab tibuemme kooli, meediasse ja tõmbab kiunu ülesse. Kole mõelda, mis sellest kaadrist, kes nutikas beebidele mõeldud mänge mängivad, tulevikus saab.
12.12.2017 07:46
Koolis ei käida hinnete pärast. Mis siis et vahel saab halva hinde. see ei tähenda veel et laps loll on. kui laps on muidu tark siis ei peaks ta hinnete pärast endast välja minema.
    12.12.2017 11:45
    Kui igati püüdlik ja korralik laps saab vaid ilukirja pärast kahe, kuigi muidu on tekst õige ja vigadeta, see võtab lapselt küll motivatsiooni õppida. Muidugi kui tegu oli konkreetaelt just ilukirja hindamisest, ja kontrolltöö oligi selle peale, siis küll iseasi. Kuid kui sellise käekirja eest 2 saab, mis hinde siis sellised saavad, kelle kiri praktiliselt loetamatu? Paljude täiskasvanutegi käekirjast on võimatu aru saada, kuid kindlasti on nemadki kunagi ilukirja õppinud.
    13.12.2017 22:27
    aga sellepärast digiretsept leiutatigi, et ei olnud võimalik käekirjast aru saada.

    aga eks need lapsed kodus vingerdavadki. oma teise klassi tirtsul, käekiri õudne, täiesti "lambi" vigu kirjutab teksti, omal "spikker" ees. küll on nutnud, kustutanud, nutnud, kirjutanud, nutnud, kustutanud... oh, jah... nagu meelega ajab oma kangust. koolis etteütlus...5. vigadeta, korralikult. käekiri ka tunduvalt korralikum. võibolla ka asi selles, et kodus, ei taha oma laua taga õppida, tahab elutoas teha multikas taustaks. saadad oma tuppa, siis tehakse kiirustades ja rabistades, ikka vead sees. ongi vist keskendumises asi.
12.12.2017 08:02
Ma näen, et asi läheb selles suunas, nagu vanas Euroopaski. Saksamaal näiteks. Kus haridust iga aasta vähemaks lihvitakse koolides. Lisaks see, et palju on õpilasi, kes saksa keeltki ei oska. Kas tulemus on õnnelikumad lapsed? Rakse öelda, kuid kindlasti on tulemus see, et pealekasvav põlvkond ei ole haritud ega oska, ega viitsi, mingit tööd teha ja töö tegemiseks tuleb tuua teistest riikdiest inimesi sisse.
12.12.2017 08:05
Pean tunnistama, et kogu algklasside aja kuni viienda klassini elasin ma üle sama stressiga. Mu klassijuhataja oli tuntud kunstnik, kellele meeldisid ainult need, kes joonistada oskasid ja mina olin viimaste hulgas, kuigi ülejäänud ainete osas olin õppeedukuses eesotsas. Kõikide nende aastate jooksul sain ma ainult ühe nelja miinusega kirjatehnikas, ülejäänud hinded oli kahed ja kolmed. Praegu mõni päris kiidab mu käekirja, kuigi kirjatehnika nõuetele ta muidugi ei vasta.
12.12.2017 08:11
"Kuidas karastus teras" tuleks kaasajastades uuesti välja anda nime all "Kuidas sulas lumehelbeke".
Kogu artikkel näib lihtsalt ühe vanaema jonni ja jauramisena.
Kaotage ära siis juba ka kehaline kasvatus- moondunud nutipöialdega ja tahvelarvuti tõttu moondunud selgadega küürakad juuniorid ei suuda korralikult teatepulka edasi anda ega nt. tõkkejooksu joosta.
Huvitav, mis distants on tänapäeval Cooperi testi normatiiviks? 1 km?
Igale lapsele tasakaaluliikur ja kõnerobotiga tahvelarvuti!
Tagurlikud õpetajad seebiks keeta ja vaestemaale saata!
    12.12.2017 09:56
    Kuule eid_15a16f7b0d3425: tõkkeid ei suudetud joosta ka 30 aastat tagasi. Ära nõua võimatut. See pole tõkkejooks, kui distants läbitakse 25 sekundiga. Isegi Euroopa tasemel kümnevõistlejad läbisid selle 16 sekundiga. Aga kaugust suutis küll keskkooli õpilane neli meetrit hüpata. Praegu vist enam õpilased ei suuda.
12.12.2017 08:20
Miks peab tähti üldse üksteisega kokku siduma, kui me ei kirjuta enam hanesulega, mis võis paberilt üles tõstmisel tindipleki jätta? Eraldiseisvate tähtedega standardkiri on palju kergemini loetav ja pole korraliku kirjutusvahendi kasutamisel ka sugugi aeglasem kui kokkuseotud nn. kirjatähtede kritseldamine.
    12.12.2017 09:12
    Ma päris ei mõista mille eest siin nüüd miinuseid anti. Standardkiri ei ole sugugi lihtsam õppida, nõuab samamoodi keskendumist, õigeid kirjutusvahendeid, peab jälgima joone paksust, joonte vahesid, tähtede kõrgusi, tähtede vahelisi vahesid. Gooti kirjast ju kunagi loobuti, ehk oleks jälle aeg muutusteks.
    12.12.2017 09:20
    Seotud kirja on võimalik kiiremini kirjutada kui standardkirja tähti eraldi välja maalida.
    12.12.2017 10:54
    See tuletas mulle meelde doktor House'i arstide kogunemised. Doktor House kirjutab asju tahvlile AMEERIKA kombel. Näitleja on muide inglane. Nii et ta suutis hakata tahvlile kirjutama seotud kirjas. Vaevalt et see talle loomulik tundus.
12.12.2017 08:40
Kas tegu on Loo kooli õpetajaga? Kui jah, siis ma ei imesta. See ladus juba esimeses klassis niimoodi.
12.12.2017 08:46
Ma pole aastaid juba kaldkirja kirjutanud, selle peaaegu täiesti unustanud. Kui midagi paberile kirja läheb, siis ikka trükitähtedega. Kui midagi tõsist on vaja teha, siis käib asi ikka arvuti kaudu. Saan aru, miks seda õpetatakse, aga reaalselt seda vist enam vaja ei lähe, peale koolivihikute täitmist.
Kommentaar eemaldatud
    12.12.2017 09:07
    Nõukaaegsete õpikute järgi pole eriti võimalik õpetada, kuna sellest liiga palju möödas juba. Õpikud oleksid ammu juba sellised kapsad, et vähe pole. Õpikute on pigem võistlus, et kui palju erinev kirjastus välja suudab anda. Uue töövihiku juurde vaja ikka uut õpikut jälle.
    12.12.2017 09:23
    Lõpetaks ükskord selle "nõukatamise"! See oli nõukogude okupatsioon, lühidalt sovetiaeg, mitte mingi pisike armas "nõuka".
    Kui vanasti tehti midagi teisiti (sealhulgas ka hoolsamini, paremini, ilusamini), siis see ei ole mingi "nõuka" - kogu maailmas olid siis asjad teisiti. Plastmassmaailma pealetung on globaalne nähtus.
12.12.2017 08:50
Laps võiks õppida juba varakult tegema asju korralikult ja ilusti, sest raske on hilisemas tööelus müüa toodet, mis on "ah midagi viskasin valmis".
1 2 3
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega