Mürafoor on justkui tavaline valgusfoor: kui müratase kõrge, annab foor helisignaaliga märku ning näitab punast värvi tuld. Kollane tuli hoiatab ja roheline tuli näitab lubatavat nõrka müra.

Esimesed mürafoorid on jaotatud haridusasutustesse juhusliku valiku alusel, mis peale katseperioodi antakse edasi järgmistele koolidele ning lasteaedadele.

Mürafooride projekti organiseerija Priit Adler rääkis Päevaleht Online'ile, et esimesed foorid jagati koolidele jaanuari alguses ning iga kuu rändavad need edasi. "Esimesed koolid said pakutud täiesti juhuslikult, et katsetada," märkis Adler ning lisas, et praegu ongi üle Eesti ringlemas vaid neli foori, sest nende tellimine on kallis (üks foor maksab umbkaudu 1400 krooni - toim).

"Küll kindlasti koolid nende järgi ärkavad," avaldas Adler lootust. Ökokrati kodulehe andmeil on praeguseks projektiga liitunud koguni 215 kooli ja lasteaeda Eesti eripaigust.

"Suure-Jaanis teeb üks koolipoiss näiteks uurimistööd, et kuidas see foor mõjub lastele," rääkis Adler ja lisas, et hiljem valmib sellest ka ettekanne. Esimene lastepoolne reaktsioon, kui foor undama hakkab on tema sõnul siiski, et: "Lülitage välja!". Kuid Adler avaldas lootust, et lapsed harjuvad.

Projekti käigus viiakse läbi vaikusenädalad, kus nooremad õpivad kuulama loodushelisid ja vanemad lapsed õpivad müra ära tundma ning saavad teada müra mõjust tervisele.

Mürafoori kasutavad õpetajad näevad Ökokrati andmeil tehnoloogia tulemusrikkust enim korralduslikus pooles: jääb enam väärtuslikku aega juhendamisele ja õpetamisele ega kulu riidlemisele.

See ennetab mürast tingitud väsimust ja jätab positiivset energiat tunni läbiviimisele. Ühtlasi õpetab süsteem noori end kontrollima, tuletades koheselt meelde klassiruumi korda.