Lastekaitsjad loodavad hakata mudilasi kooliks ette valmistama
Lastekaitse liit korraldab juba kolmandat aastat järjest kooli-eelikutele ja nende vanematele suunatud projekti, mille ees-märk on lapsi koolieluks ette valmistada. Kahe aasta jooksul on sellest osa võtnud kümmekond valda üle Eesti, kuid lastekaitsjad loodavad, et 2009. aasta lõpuks hakkab ettevalmistustöö kohalike omavalitsuste kaasabil toimuma üle Eesti.
Projekti raames korraldatakse lastevanematele koolivägivalda, -stressi ja -väsimust tutvustavaid seminare. Lapsed teevad ühes emade-isadega psühholoogi järelevalve all praktilisi harjutusi, mis aitavad üksteist tundma õppida ja end koolioludeks ette valmistada. Lastele korraldatakse ka suvelaagreid, kus tulevane klass ja selle juhataja kokku saavad, et rahulikus keskkonnas juba ennetavalt kooliellu sisse elada.
„Ideaalis võiks projekt tulevikus üle Eesti hakata välja nägema nõnda, et kui mudilane lasteaia lõpetab, siis tutvustatakse talle ja lapsevanemale kohe kooliks ettevalmistuse võimalusi ja soovi korral antakse tervele perele võimalus eelseisvast elumuutusest osa võtta,” avaldas lastekaitse liidu projektijuht Kristin Kurtna tulevikulootusi. „Praegu on laiendamine suuresti raha taha kinni jäänud.”
Kiusamine väheneb
Üks valdadest, kus hakatakse kooliks ettevalmistust korraldama juba kolmandat aastat järjest, on Tallinna külje all paiknev Harku vald. Seal on tegelenud sellega lastekaitsespetsialist Helve Keel, kes kinnitas, et senine tulemus on olnud väga positiivne.
„Loodan, et järgmise aasta lõpuks saab see projekt tõesti üleriigilise kandepinna,” ütles ta. „Oleme jälginud laste käitumist ka diagnostiliste mängude kaudu, mille abil on võimalik suunata nad vajaduse korral ennetavasse teraapiasse.”
Harku vald korraldas sel suvel koolieelikutele mõeldud laagri ja Keele sõnul oli seal selgesti näha, kuidas lapsed muutusid enesekindlamaks ja õppisid teistega paremini läbi saama. „Üks eesmärke on ka koolikiusamise vähendamine,” lisas spetsialist.
Kaks aastat ettevalmistust
•• Laste kooliks ettevalmistamiseks korraldatakse laagrid, mis aitavad arendada laste sotsiaalseid oskusi ja kohanemisvõimet uues keskkonnas, ning nn pärastlõu-nased lasterühmad, mis aitavad algkooliõpilastel koolijärgset vaba aega sisustada.
•• „Rühmad võimaldavad tagada laste turvalisuse ja toetavad nende eakohast arengut,” selgitas lastekaitse liidu projektijuht Kristin Kurtna. „Otsime neile sportlikku tegevust, anname õpiabi ning kujundame õpi- ja sotsiaalseid oskusi, võimaluse korral kaasame ka lapsevanemad.”
•• Kurtna lisas, et kahe varasema aasta kokkuvõttest on selgunud, et lapsevanemad peavad nendele suunatud koolituste toimumist vajalikuks, ja seepärast pööratakse edaspidigi vanemaharidusele suuremat tähelepanu.