Lastekodulapsi järjest vähem

Lisaks üldisele laste arvu vähenemisele peetakse põhjuseks ka tugevamat sotsiaaltööd.

Viimaste aastatega on laste arv Eesti lastekodudes märgatavalt vähenenud, paljuski tänu suutlikumale sotsiaaltööle lagunema kippuvate peredega.

“Meil on nüüd alles 30 last, paar aastat tagasi oli umbes 80 ning viis aastat tagasi 112 last,” kirjeldas oma maja asjade seisu Tallinna lastekodu Mustamäe keskuse juhataja Vaike Kuusk. “Eelmine aasta läksid välja 20 täiskasvanuks saanud noort ja uusi väiksemaid lapsi ei tule enam nii palju juurde,” selgitas ta.

“Nüüd ei ole tulnud, jah, uusi lapsi peale,” tõdes ka Tallinna lastekodu Kopli keskuse juhataja Tiia Pallon. “Väga palju võetakse lapsi kasvatusele peredesse.”

Kokku on Tallinna lastekodus, mille alla kuulub kümmekond keskust, laste arv kahanenud 380 lapselt 2003. aastal 266-ni märtsi alguse seisuga.

Narva lastekodus oli viis aastat tagasi 70 last, nüüd aga 43.

“Enam ei taheta peresid nii väga lahutada ja vanematelt vanemlikke õigusi ära võtta,” selgitas majandusala juhataja direktori ülesannetes Svetlana Jermohhina. “Lapsed on üksi tubades, töötajaid on vähem,” kirjeldas ta.

Kohtla-Järve lastekodus oli mullu veel 80 last, kuid tänavu septembris oodatakse tagasi üksnes 50 last. Seetõttu on lastekodu sunnitud sügiseks koondama seitse töötajat.

Tugevam sotsiaalsüsteem

Tallinna lastekodu juhataja Leena Masing ei usu, et “riskantsemaid” peresid on kuidagi imeväel vähem – nende osakaal ühiskonnas jääb alati samaks, leidis ta. “Meie sotsiaalsüsteem on saanud tugevamaks,” tõdes Masing pigem. “Peredega tehakse rohkem tööd. Samas oleme aru saanud, et osa peresid vajab elu lõpuni toetust, nad ei saagi päris iseseisvalt hakkama. Kunagi veel lootsime, et aitame inimesed mingile tasemele ja nad saavad siis ise hakkama. Kuid nüüd on selgunud, et me ei saa neid omapäi jätta.”

Välismaale lapsendatakse Masingu sõnul üldise tava järgi siiski neid lapsi, kellele Eestis peret ei leita. Tihti on need puudega lapsed. Põhjus on selles, et Eestis ei toeta riik puudega lapse kasvatamist piisavalt.

“Üks lastekodulaste arvu vähenemise põhjus on see, et kohtud ei kipu enam pere lahutamise otsuseid nii tihti tegema ning ilma kohtu määruseta ei saa enam vanemlikke õigusi ära võtta,” selgitas sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna nõunik Elmet Puhm. “Sotsiaaltöötajate töö peredega kannab vilja, samuti on juurde tulnud mitmeid uusi teenuseid: õpilaskodud, perede tugiisikud, kasupered saavad suuremat toetust,” loetles Puhm.

Ministeeriumi põhimõte on see, et lastekodu olekski see viimane koht, kuhu last saata. Selle asemel proovitakse lapsele leida kasupere või lapsendaja. Järgmine eesmärk on asendada lastekodud peremajadega.

Vaid kümnendik orvud

•• Sotsiaalministeeriumi andmetel on üle 80 protsendi lastekodulastest pärit peredest, kus vanematelt on vanemaõigused ära võetud.

•• Vaid kümme protsenti lastest on orvud. Umbes seitse protsenti on sinna saadetud vanema avalduse alusel, kuna laps on raske või sügava puudega.

•• 2006. aasta lõpu seisuga oli 38 hoolekandeasutuses 1621 last. Kokkuvõtteid eelmise aasta kohta ministeeriumis veel tehakse, kuid laste arvu jätkuv kahanemine on ilmne.

•• 2002. aastal oli laste ja noorte hoolekandeasutusi veel 39 ning lapsi neis 1885.

•• Ka siis sattus suurem osa lastest hoolekandeasutusse vanemliku hoolitsuse puudumise tõttu – tervelt 1553 last ehk 82 protsenti.

•• Vaid kümme protsenti olid orvud ja kaheksa protsenti (peamiselt puudega lapsed) vanema avalduse alusel.