Lastevanemate liidu juhatuse esimees Enn Kirsman ütles Päevaleht Online’ile, et sellises olukorras koole on terve riigi peale siiski vaid alla kümne. “Võib öelda, et ligi 99 protsendil koolides on rohkem kohti kui piirkonnas lapsi. Vastupidises olukorras on võibolla kuus kooli Tallinnas ja üks Tartus,” sõnas ta.

Sellegipoolest ei saa nendes koolides katseid ära keelata, leidis ümarlaud. Seda eelkõige põhjusel, et kuna uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb ette koolide elukohajärgsust, siis need mõned koolid ei suudaks kuidagi ära mahutada kõiki piirkonnas kooli minevaid lapsi.

Kirsmani sõnul keegi ümarlaual osalenutest katsetest vaimustuses ei olnud, aga kuna osad koolid peavad tegema õpilaste osas valikuid, siis tuleb mingi lahendus leida.

Järjekorrad ja loosimine ei sobi

Tema sõnul arutati võimalike lahendustena sarnaselt lasteaedadega koolijärjekordade loomist, kui ka loosi teel kooli pääsejate selgitamist, kuid neid katsetest paremateks ei peetud.

“Ümarlaua üldine seisukoht on, et katseid pole üldreeglina tarvis, aga seal kus on vaja, pole mõtet neid keelata. Range elukohajärgsus tekitab suuremaid probleeme kui katsed,” tõdes Kirsman.

Ta rõhutas, et katsete all ei peeta silmas etteütlusi ega arvutusülesandeid, vaid pigem kooliküpsuse vestlusi, mis selgitaks õpilase kooliküpsust ja klassikollektiivi sobivust ning pere valmisolekut end kooli reeglitega kohaldada. “Kindlasti ei propageeri me lasteaia lõpueksamit või midagi muud sellist, kus pannakse lapsed omavahel võistlema,” lisas Kirsman.

Ümarlaual osalesid lisaks lastevanemate liidule veel Eesti koolijuhtide ühenduse, Lääne-Virumaa koolijuhtide ühenduse, Eesti õpetajate liidu, Eesti õpilasühenduste liidu, lasteaedade hoolekogude liidu, haridus- ja teadusministeeriumi, riigikogu kultuurikomisjoni ja Tallinna haridusameti esindajad, samuti mitmed koolide ja hoolekogude esindajad.