Ligi poolemeetrise läbimõõduga võimsad haavad lebavad tihedas puuderägastikus vettinud samblikul ja ootavad veetõusu. Tegelikult ei oota seda haavatüved, vaid koprad, kes neid mõnikümmend meetrit Läti piirist Lilli lähedal Nava talu maadel usinasti langetavad. Lootus, et iidsetest puudest saab metsaalusele ojale endale elukohaks tammi ehitada, kaob kopratel suve lõppedes, sest talupidaja laseb tammi lammutada, nagu igal aastal.

Nava talu sulane “või peremehe asendaja või kes-teab-kes-ma-siin-olengi”, nagu Henno-Martin Kõll ennast tituleerib, kummardab langetatud puude kändude kõrval ja korjab maast puulaaste, mis koprad on oma hammaste vahelt läbi hekseldanud. Aastad on Henno pruuniks parkunud näkku vagusid vedanud, metsa all toimetades meenutab ta Eno Raua lasteraamatu kangelast Sammalhabet – vaid linnupesa on veel pikast hallisegusest habemest puudu.

Hammaste ja käppade jõud

“Ah, see ei ole nüüd mingi suur koprapark,” arutleb habemik.

Henno on tagasihoidlik. Nava talu maadel pesitsevad koprad võivad ju kohalikele inimestele olla igapäevased ning vähe huvi pakkuvad naabrid. Linnarahval on aga tore vaadata ja teada saada, milliseid linnu on peale kivi- ja klaaslinnade veel võimalik ehitada – hammaste ja pisikeste käppade jõul. Ning imetletav on ka järjekindlus: inimene lammutab, et pääseda uputusest, nemad alustavad otsast, et taas oma tammlinnak püsti panna. 

Nava metsas voolav oja on kleenuke ja seda praegu läbiv tamm väike. See-eest tammi kõrvale kuhjatud oksahunnik on võimas. “See ei ole koprate töö, see on tammi lammutamisest tekkinud kuhi,” ütleb Henno väikse mehe kõrguse kuhja ääres kükitades. Selle kuhja  on ta suures osas ise kokku korjanud. Henno kõrval voolava oja vesi on puude latvadest läbi murdvate päikesekiirte valgusest sügavpunane. Ereda valguseta tundub soovesi aga süsimust. 

Nava pole eriline mitte ainult koprapargi pärast. Talu peremees Jaak Kõdar korraldab koduõuel teatrietendusi ja talumaadest kiviviske kaugusel asuv Teringi matkarada pakub loodusnautlejatele võrratut elamust. Madalsoo, laukad, Alatsi soojärv, jändrikud männid, eri värvi samblikud, seened, murakad, mustikad, sisalikud… Ja muidugi koprad, kelle tegusid võib ka Alatsi soojärve ääres näha. Ehk saab kobrastega isegi koos ujuda, sest järve kaldale on vette hüppamiseks ehitatud laudsild.

RMK on Teringi matkaraja hõlpsalt läbitavaks ja infotahvlitega huvitavaks muutnud. Loomulikult on lisaks korralik lõkkeplats, ulualune ja tualett, mis on olemas enamikul RMK hallatavatel matkaradadel üle Eesti.

Kuidas pääseb Nava taluteatrisse

•• Karksi-Nuiast Tartu poole sõites keerab linnapiirilt tee lõunasse Lilli ja Läti piiri poole. 13-kilomeetrine, Eesti ilmselt üks kurviderohkem kruusatee viib Lilli südamesse, kust näitab viit 3,5 kilomeetri kaugusel asuva Nava talu suunas.

•• Teel sinna jääb ette Teringi matkaraja lõkkeplats ning teabetahvel. Enne teatrietenduse vaatamist saab teha parajalt pika jalutuskäigu looduses – matkarada on 4,5 kilomeetrit pikk. 

•• Kui juba sinnakanti sõita, siis võiks varuda aega ka teiste Karksi-Nuia ümbruse vaatamisväärsuste külastamiseks. Karksi lossivaremed, viltuse torniga kirik, maalilised järved ürg-orus, salapärane Maimu koobas Halliste külje all… Nüüd on kogu selle ilu läheduses, Pollis, ka väike eralennuväli.

Peremees ehitas taluteatri

•• Nava talu peremees Jaak Kõdar on nii hakkaja mees, et ehitas õuele kõlakoja ja künkaveerule istepingid ning kutsub suviti tallu näitlejad, kes mängivad tema enda kirjutatud etendusi.

•• 27.–29. juuli õhtul kell 19 esitavad kohalikud inimesed koos elukutseliste näitlejate abiga lavastust “Kolm risti”.

•• Mõne aja eest sai vaadata samuti Kõdari kirjutatud “Muinassaart”, mis räägib Otto Tiefi valitsuse ministrist Kaarel Liidakust. Lavatüki sisul on tõsi taga, sest Liidak varjas end 1944. aastal Nava talus.

•• Sellist teatriplatsi Eestis vaevalt kuskilt mujalt leiab. Tohutute puujurakate varjus ja kaunisse maastikku mähitud paik väärib niisamagi külastamist. Sulane Henno-Martin Kõll hoiab õue piinlikult korras. Künklik talumaa on niidetud, sauna kõrval tiigi veerul peenardel võistlevad pikkuses päevalilled ja oavarred…

•• Koprapargist saab kaeda, kuidas Lätis seened kasvavad.