Läti suursaadik: Venemaa on hakanud Baltimaadesse pragmaatiliselt suhtuma
Läti Venemaa-suursaadik Edgars Skuja nõustub väitega, et Vene-Läti suhted on praegu silmanähtavalt tõusuteel võrreldes 2000-ndate esimese poolega. Siis oli Läti Venemaal pidevalt hambus. Moskvale ei meeldinud Läti venekeelsete elanike olukord, Saksa sõjaväes teeninud veteranide marsid ega Läti koolireform, mis vähendas venekeelset õpet. Venemaal õhutati inimesi avalikult mitte ostma Riia sprotte.
Intervjuus Eesti Päevalehele Läti ja Venemaa praegustest suhetest rääkides teeb Edgars Skuja aga ühe olulise üldistuse. „Vene juhtkonna suhtumine Lätisse, Baltimaadesse, isegi kogu Ida-Euroopasse on täiesti pragmaatiline ja sihitud konstruktiivsetele suhetele – kuidas arendada suhteid nii, et see oleks kõigile kasulik ja huvitav. Meie igatahes tundsime seda visiidi ajal,” kinnitab ta, viidates Läti presidendi Valdis Zatlersi detsembrikuisele Moskva-visiidile.
Kas Zatlersi vastuvõtmist võib siis tõlgendada kui Venemaa poliitika muutumist kõigi Baltimaade suhtes? „Meie tundsime reaalset huvi teha koostööd. Väga pragmaatiline suhtumine,” lausub Skuja.
Ka Moskvas asuva, endiste NSV Liidu vabariikidega tegeleva Venemaa strateegiliste uuringute instituudi osakonnajuhataja Mihhail Smolin väidab, et suhete areng Lätiga näitab, et Venemaa suhetes kõigi Baltimaadega on algamas uus periood. „Ilma valuliste vene vähemuse probleemide tõstatamiseta,” lisab Smolin. „Samal ajal on raske öelda, et tegemist on juba heade suhetega. Ma ütleks, et see on heade suhete algus.”
Skuja märgib, et Vene-Läti dialoogis on praegu mõtet arutada ka kõige tundlikumaid küsimusi, nagu venekeelse elanikkonna olukord Lätis. Venemaa on valmis kuulama Läti seisukohti, nendib Läti suursaadik. „See on avatum, mitmekülgsem ja pragmaatilisem,” vastab Skuja küsimusele, kas Läti arvates pehmendab Venemaa oma seisukohti venekeelse elanikkonna suhtes.
Millega on ikkagi seletatav, et Moskval on praegu Lätiga kõige erilisemad suhted?
Läti Moskva-suursaadik toob esile kaks asjaolu.
Esiteks nimetab ta „olemuslikuks olukorra muutumiseks” Läti-Vene piirilepingu allakirjutamist ja ratifitseerimist 2007. aastal, mille järel taastati Läti-Vene valitsustevahelise komisjoni töö. Ka Eesti on Venemaaga piirilepingu alla kirjutanud, aga poliitiliste erimeelsuste tõttu pole see jõustunud, Eesti-Vene valitsustevaheline komisjon pole juba aastaid koos käinud.
Ühesõnaga, piirileping oli uuenenud Vene-Läti suhete nurgakiviks. „See oli dialoogi algus,” nõustub Skuja.
Teiseks rõhutab Skuja Venemaa kasvanud huvi koostöö, eriti majanduskoostöö vastu. „Majanduskriis näitas ju kõigile, et äris ja majanduses tuleb teha rohkem koostööd,” lausub ta.
Baltimaade suurima uudisteagentuuri BNS-i Läti büroo analüüsiosakonna juht Inguna Ukenabele arvab aga, et Venemaa eesmärk suhete parandamiseks Lätiga pole väga selge.
„Läti on huvitatud Venemaa suurest turust, odavatest energiaressurssidest, kuid kui me vaatame Vene poolt, siis tekib küsimus, miks on Venemaa suhtumist muutnud,” tunnistab ta. „Kas selle huvi taga on sadamad ja transiit? Ei saa olla, sest Venemaa arendab omaenda sadamaid. Üks seletus võib olla, et Venemaa tahab lihtsalt leida endale Euroopa Liidus veel üht toetajat, kes toetaks viisavabadust.”
„Venemaa võib olla väga huvitatud Euroopa Liidu riigist, mis on poliitiliselt ja majanduslikult talle lojaalne, ja Läti on praegu selleks hea liitlane,” lisab Ukenabele. See, et Venemaa eesmärgid suhetes Lätiga jäävad ebaselgeks, tekitab Inguna Ukenabele sõnul kahtlusi, kas Läti rahvuslikud huvid on ikkagi eduka suhete arendamise taustal piisavalt hästi kaitstud.
Moskva paneb tähele
Läti ühe suurema panga, aktiivselt Venemaal tegutseva Rietumu Banka (isegi pangasisene töökeel on vene keel!) asepresidendi Vadim Aleksejevi meelest pole suhete paranemise taga erilist tagamõtet. „Mõnes mõttes võib pärast Läti presidendi Moskva-visiiti öelda, et poliitika jõudis lihtsalt järele nendele suhetele, mis olid kujunenud reaalses majanduses,” ütleb ta Eesti Päevalehele.
Aleksejev nimetab Zatlersi visiiti Läti-Vene suhete jaoks „jäälõhkujalikuks”. „Mulle tundub, et selle visiidi ajal muutus kahe riigi suhete tonaalsus, need muutusid tõepoolest sõbralikeks ja heatahtlikeks,” lausub Aleksejev.
Moskva politoloogi Mihhail Smolini arvates arenevad Moskva suhted praegu Baltimaadest kõige paremini Lätiga, sest lätlased soovivad häid suhteid oma majandusolukorra tõttu kõige rohkem.
Smolini sõnul on tähelepanuväärne, et juba mõnda aega räägib üha rohkem poliitikuid kõigis kolmes Balti riigis poliitiliste suhete parandamisest Venemaaga. „Seda kõike pannakse Moskvas väga tähele,” rõhutab Smolin.
Riia – Venemaa ärimeeste „väike London”
Moskva endine linnapea Juri Lužkov tegi tahtmatult head reklaami Läti skeemile „raha mulle, elamisluba sulle”, mis tõi eelmisel aastal Läti majandusele sisse ligi 50 miljonit dollarit.
Eelmise aasta juulist jõustus Lätis seadus, mis võimaldab välismaalastel ja nende pereliikmetel saada lihtsustatult elamisluba selles Euroopa Liidu riigis ja ühtlasi ka vaba reisimise õigus Schengeni viisaruumis.
Tingimusi on kolm: paigutada vähemalt viieks aastaks Lätis pangaarvele 200 000 latti (300 000 eurot) või osta kinnisvara – Riias ja selle ümbruses peab kinnisvara maksma vähemalt 100 000 latti (143 000 eurot), muudes regioonides 50 000 latti (72 000 eurot) – või investeerida mõne Läti firma põhikapitali vähemalt 25 000 latti (36 000 eurot). Seaduse selge eesmärk on meelitada sel viisil Lätti raha eelkõige Venemaalt. Venemaal ebasoosingusse sattunud Lužkov soovis tagala kindlustamiseks endale samuti Lätis elamisluba saada, paigutades selleks Läti Rietumu Banka 300 000 eurot ja ostes kinnisvara Jurmalas, kuid Läti siseministeerium keeldus Lužkovile elamisluba andmast. Läti viitas Lužkovi varasemale teravale kriitikale Läti riigi aadressil.
Skeemi „raha mulle, elamisluba sulle” järgi taotles eelmisel aastal Lätis elamisluba 159 investorit (siia tuleb veel juurde arvestada nende pereliikmed), kellest kolmveerand olid Vene kodanikud. Enamik neist valis elamisloa saamiseks rahapaigutuse Läti pangaarvetele. Kokku investeeriti nii Läti majandusse 48 miljonit dollarit, teatas Läti Moskva saatkonna majandusnõunik Dace Cildermane.
Venemaal aktiivselt uudset „investeerimisvõimalust” reklaamiva Rietumu Banka asepresident Vadim Aleksejev ennustas Eesti Päevalehele, et kui ei teki poliitilisi probleeme, võib lähiaastatel sel moel Läti majandusse voolata ligi miljard eurot.
Lätis peab käima kord aastas
„Uus seadus pälvib nende venemaalaste tähelepanu, kellel on ärihuvid Euroopas,” ütles Aleksejev, viidates elamisloaga kaasnevale liikumisvabadusele suures osas Euroopa Liidus.
Läti pakutavaid võimalusi on Venemaa ajakirjandus korduvalt iseloomustanud kui Vene ärimeeste „väikest Londonit”.
Kui Venemaa ajakirjandus kirjutas jaanuari keskel palju Lužkovile elamisloa andmisest keeldumisest, siis sai Rietumu Banka koduleht Aleksejevi sõnul skeemi „raha mulle, elamisluba sulle” kohta kümneid tuhandeid päringuid. Pank aitab kõik formaalsused korda ajada kuu aja jooksul, ütles Aleksejev, kusjuures pärast elamisloa saamist on kohustuslik käia Lätis vaid kord aastas.
Läti majandusekspert Talis Linkaits ütles, et tema skeemis märkimisväärset kasu ei näe. „Ükski riik ei saa meelitada tõsiseid investeeringuid sellega, et müüb Euroopa Liidu elamisluba,” lausus ta. „Pealegi on see abinõu komplitseeritud, sest iga ülekannet tuleb julgeoleku ja rahapesu seisukohast hoolikalt kontrollida.”
„Selline lähenemine pole Euroopa Liidus unikaalne, veel nii mõnigi riik praktiseerib samasugust asja,” kinnitas Läti Moskva-suursaadik Edgars Skuja. „Ja muidugi jälgivad meie julgeolekuorganid nende summade päritolu, et tegemist oleks legaalse rahaga.”
Suursaadik Edgars Skuja: Läti ootab nüüd Medvedevit Riiga
Keerulisi asju tuleb hakata tasapisi lahendama, annab intervjuus Eesti Päevalehele mõista Läti Venemaa-suursaadik Edgars Skuja (pildil).
•• Tänu millele toimus möödunud detsembris president Zatlersi Moskva-visiit?
See protsess algas 2007. aastal (sõlmiti ja ratifitseeriti piirileping Venemaaga – J. P.). Aga ka tänu sellele, et meie ja Venemaa president kohtusid 2010. aastal enne seda korduvalt rahvusvahelistel foorumitel (Lissabonis NATO tippkohtumisel, Astanas OSCE tippkohtumisel, New Yorgis ÜRO istungil septembris). Muidugi aitas kaasa ka Läti presidendi läinudsuvine kohtumine Helsingis Venemaa peaministri Putiniga.
•• Kui kaua aega kulus Venemaa ametlikust küllakutsest Zatlersile kuni visiidi toimumiseni?
Vene välisminister Lavrov esitas küllakutse ametlikuks Moskva-visiidiks 2007. aastal, kui ta oli visiidil Riias.
•• Mida teie peate Zatlersi visiidi olulisemateks saavutusteks?
Kõige tähtsam on muidugi kõige kõrgemal tasemel poliitilise dialoogi taastamine. Kirjutati alla kaheksa lepingut, saavutati kokkulepe (suuline – J. P.) ajaloolaste ühiskomisjoni moodustamiseks.
•• Miks Läti nõustus moodustama Venemaaga ühise ajalookomisjoni? Eesti näiteks seda ei taha.
Piirilepingu näide õpetab, et kui suuta lahendada keerulised küsimused, siis see avab iseenesest tulevikuks uued võimalused. Mis puutub ajalookomisjoni, siis ajalooküsimusi peavad meie meelest arutama spetsialistid, ajaloolased. Poliitikute puhul tulevad mängu emotsioonid, aga ajaloolaste vahel on professionaalne arutelu. Meile on muu hulgas tähtsad ka materjalid, mis asuvad siin Venemaa arhiivides. Eelkõige represseeritud lätlastest, represseeritud Läti poliitikutest. Komisjon tähendab muu hulgas meile võimalust saada teada ka see osa ajaloost. Aga me ei kavatse puudutada komisjoniga ainult 1940-ndate sündmusi, vaid kogu ühist ajalugu, mis on dokumentide järgi jälgitav. Üks projekt on anda ühiselt välja dokumentide kogumik 20. sajandi peamistest faktidest (ilmselt peab ta silmas sündmusi – J. P.).
•• Milliseid edasisi perspektiive näete Läti-Vene suhetes?
Juba on juttu olnud sellest, et Venemaa president Medvedev võib lähema aasta-paari jooksul külastada Riiat. Ma arvan, et prioriteet on ikkagi majanduskoostöö. Olen kindel, et me võime suurendada eksporti. Esmajärjekorras puudutab see toidukaupu, teiseks võime me pakkuda rohkem oma sadamaid, transiiti mõlemas suunas. Tähtis oleks kindlasti ka koostöö Venemaa regioonidega. Turism kahtlemata – Air Baltic töötab selles suunas aktiivselt. (Air Baltic lendab regulaarselt Riiast Moskvasse, Peterburisse ja Kaliningradi, suvehooajal ka Pihkvasse ja Arhangelskisse – J. P.)
•• Kui reaalseks te peate Moskva-Riia kiirrongiliini rajamist, millest hakati rääkima pärast Zatlersi Moskva-visiiti?
Praegu on see alles arutamisfaasis idee, mida hakatakse nüüd üksikasjalikult läbi võtma. Kui Moskvast vaadata, siis lähim piir Euroopa Liiduga on Riia suunas, see on otseteed pidi 600 kilomeetrit. Lühikese vahemaa tõttu oleks see ilmselt kasulik. Kui rong sõidaks üle 200 kilomeetri tunnis, siis oleks ta Riias nelja tunniga. (Moskvast Riiga on 840 kilomeetrit – J. P.) Sama palju kulub, kui sõita algul linnast lennujaama, siis lennukiga ning uuesti lennujaamast linna, vahel kulub selleks isegi veel rohkem aega. Muidugi, me pole veel jõudnud täpselt arvutada maksumust ega ehitamise rahalisi tingimusi.
•• Kumma idee see üldse on?
Ettepanek tuli Venemaalt.
Vene ärihuvid Lätis
Mõned näited investeeringutest
•• Viimaste aastate suurim investeering on tehtud Jelgava tehasesse AMO-Plant, mille aktsiatest 92 protsenti kuulub Moskva linnavalitsusele (eelmise linnapea Lužkovi ajast). Investeeriti üle 30 miljoni euro. Osalt endise RAF-i tehase baasil loodud ettevõte toodab peamiselt busse, aga ka veokeid ja traktoreid.
•• Moskva Pangale kuulub ligi 100 protsenti Latvijas Biznesa Bankast. (Moskva Pangale kuulub ka Tallinna Äripank.)
•• Vene riigiduuma liige Vitali Južilin, kellel on Venemaal konteinerikompanii, investeerib Riia sadama konteineriterminali 50 miljonit eurot.
•• Läti suurima alkoholitootja Latvijas Balzams suuromanik on üks Venemaa alkoholikuningaid Juri Šefler.
Enamasti kinnisvara,
logistika ja transport
•• Ventspilsi sadama söeterminal kuulub Venemaa kaevanduseomanikule Viktor Nussenkisele.
•• Oma ärihuvid Riias on ka Venemaa rikkaimate inimeste hulka kuuluvatel innovatsioonilinna Skolkovo järelevalvenõukogu esimehel Viktor Vekselbergil (2010. aastal Forbesi Vene miljardäride edetabelis 16. kohal) ja Alfa panga presidendil Pjotr Avenil (25. koht), kelle vanaisa oli muide läti punane kütt, kes 1930-ndatel Moskvas maha lasti.
•• Enamasti investeerivad Vene ettevõtted Lätis kinnisvarasse, logistikasse ja transporti.
2010. aasta lõpuks tegutses Lätis ligi 2500 Vene-Läti ühisettevõtet.
Vene ärihuvid Lätis
Läti-Vene kaubavahetus
(miljonit dollarit)
Eksport Import
Venemaale Venemaalt
2000 78 370
2005 402 735
2006 523 892
2007 755 1276
2008 927 1666
2009 633 995
2010 948 1153
•• Venemaa on Läti tähtsuselt kolmas ekspordipartner ja tähtsuselt teine impordipartner. Mõlemas valdkonnas on esikohal Leedu.
•• 2010. aasta kolmanda kvartali seisuga olid Venemaa kodanikud ja firmad investeerinud viimase 20 aastaga Lätisse 590 miljonit dollarit (võrdluseks: 2006. aasta kolmandas kvartalis oli see summa 531 miljonit dollarit).
Lätisse tehtud investeeringute poolest oli Venemaa kuuendal kohal.
•• Läti väljastas Venemaal 2010. aastal 64 600 viisat (võrdluseks: Eesti väljastas 70 000 viisat), mida on 27 protsenti rohkem kui 2009. aastal.
