Läti taarakelmid tüssavad usinalt Lõuna-Eesti pakendiautomaate
Tollipatrull nabis eelmise nädala keskel Pärnus viimase kuu jooksul juba kolmandat korda kinni ühe neljakümnendates aastates läti mehe, kes tahtis järjekordse kaubikutäie oma kodumaalt kokku korjatud Eesti pandipakendi märgisega pudeleid siinsetes taaraautomaatides rahaks teha.
Kui varem on räägitud sellest, kuidas raske aeg on kannustanud meie lõunanaabreid teenimise nimel nii Eestist kui ka Soomest ebaseaduslikult vanu akusid ja elektroonikajäätmeid koguma, siis viimane omajagu halenaljakas juhtum kinnitab ilmekalt, et vähemalt osale lätlastele on sissetulekuallikaks saanud ka meie taara.
Kuni 18 000 krooni trahvi
Esimest korda võttis toll kõnealuse mehe taaralaadungiga vahele Pärnumaal 9. veebruaril. Üheksa päeva hiljem jäi ta samas kandis jälle vahele. Kuna Eestist ühes jookidega Lätti eksporditud plast-, metall- ja klaastaara tagasitassimise näol on tegemist ebaseadusliku piiriülese jäätmeveoga, alustas keskkonnainspektsioon mehe kohta iga kord ka väärteomenetlust. Uurimise tõttu kutsusid inspektorid ta möödunud kolmapäevaks inspektsiooni Pärnu kontorisse ütlusi andma.
Ettenähtud kellaajaks meest välja ei ilmunud, kuid enne kui inspektorid jõudsid tema hilinemise põhjust uurima hakata, teatasid tolliametnikud, et ta on jälle oma taarat täis laotud kaubikuga vahele jäänud. Enda kinnitusel oli ta taas kord sattunud Eestisse juhuslikult, nagu ka taara tema autosse.
Kõnealune juhtum pole siiski esimene. Varem on vahele jäädud ka Valga taaraautomaatide juures.
Kuna Lätis pandisüsteem ei toimi, on mõned kohalikud spetsialiseerunud Eestist pärit taara kokkuostule. Ühe pudeli või purgi eest makstakse eri andmeil meie rahas alla 20 sendi, aga Eesti taaraautomaatidest saadakse vastu kas 50 senti või koguni kroon.
Eesti Pandipakendi tegevjuht Rauno Peeter Raal ütles, et ettevõte sai lätlaste illegaalsele ärile jälile eelmise aasta alguses. „Meie andmetel on kolm-neli väikest grupeeringut, mis sellega organiseeritult tegelevad, ning nende sihtmärgiks on eelkõige Pärnu- ja Valgamaa taaraautomaadid,” osutas Raal.
Raal nentis, et hinnanguliselt võib lätlaste pettus moodustada kõigi tagastatavate pandipakendite kogusest maksimaalselt üks-kaks protsenti, mis teeb rahas kokku mitu miljonit krooni.
Koodide muutmine päästab
•• Eesti Pandipakendi tegevjuht Rauno Peeter Raal ütles, et Läti taarakelmide tegevusele teeb lõpu Eesti pandimärgisega taarasse pandud toodete koodide muutmine.
•• Kui varem töötas pandisüsteem tootjate jaoks täielikult rahvusvahelise koodi alusel, siis nüüd on mindud koodide diferentseerimise teed. „Läbi diferentseeritud tasude oleme suunanud tootjad Eesti-põhise koodi kasutamise peale. See annab kõige suuremat efekti,” tähendas Rauno Peeter Raal.
•• Kui varem oli Eesti-põhine kood vaid viiendikul turul olevatest pandimärgisega toodetest ja ülejäänuid tähistas rahvusvaheline kood, siis praeguseks küünib Eesti koodiga toodete osakaal juba kuuekümne protsendini.
•• Keskkonnainspektsioon paneb kõigile südamele, et kui keegi juhtub näiteks nägema mõne Valga või Pärnu taaraautomaadi juures peatunud kaubikust või järelhaagisest pudeleid või joogipurke automaati tassivaid lätlasi, tuleks sellest teada anda inspektsiooni valvetelefonile 1313.
