Läti uurivad ajakirjanikud: meie riik on ida ja lääne vaheline sild, mis on ehitatud mustast rahast

Eesti Päevaleht püüdis Riias toimunud uuriva ajakirjanduse konverentsil kinni ühed Läti hinnatumad ajakirjanikud Inga Spriņģe ja Sanita Jemberga. Uurisime nende käest põhjalikumalt sealse raudteejuhi Uģis Magonise altkäemaksuskandaali tõttu esile tulnud Läti ärimeeste ja poliitikute Venemaa rahast läbipõimunud suhete kohta.

Kuulsime konverentsil mitut ettekannet sellest, kuidas Vene ja Ukraina must raha jõuab pesemise käigus otsapidi Läti pankadesse. Miks on Läti pangad sellisesse rolli sattunud?

Spriņģe: Sellel on ajaloolised põhjused. Esiteks oskame me väga hästi vene keelt. Meie inimesed tunnevad Vene ärimeeste stiili ja mentaliteeti. Nõukogude ajast pärinevad seosed on nii kaua püsinud suuresti tänu Parexi pangale. Parexi endistel suuromanikel Valeri Karginil ja Viktor Krassovitskil olid väga head sidemed juba nõukogude ajal ning nad arendasid neid suhteid väga edukalt edasi ka pärast Nõukogude Liidu varisemist.

Jemberga: Teine põhjus on see, et me ei võta selle vastu just palju ette. Peame seda Lätis seaduslikuks äritegevuseks. London teeb sama, Küpros teeb sama. Miks meie siis peaksime midagi tegema, mõeldakse. Meie finantsregulaator ei tee põhimõtteliselt mitte midagi, kui keegi just füüsiliselt ei sunni. Kui vaadata, palju on Lätis registreeritud panku, ja võrrelda seda elanike arvuga, siis võib näha, et see arv on tohutu. Midagi on valesti.