„Meie üllatus oli suur, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eksperdikomisjon aktsepteeris meie plaanitud kümnest tegevusest ainult kahte,” sõnas SA Tallinna Lauluväljak juhataja Riho Rõõmus kurvalt. Toetuse said vaid uute tualettruumide rajamine ja väljaku põhja- ehk tuletorni renoveerimine.

„Ja ka neid kahte toetati tingimusel, et peame suutma investeerida laulukaare remonttöödesse peale meie omafinantseeringu veel 9,65 miljonit krooni. Vastasel juhul ei toetaks EAS meid üldse,” märkis Rõõmus. Praeguses majandusolukorras ja kärbitud eelarveid arvestades ei ole SA-l Tallinna Lauluväljak sellist summat kusagilt võtta ja seetõttu on saadetud EAS-ile palve nendest nõudmistest loobuda.

Probleem on ka selles, et toetusest ilmajäämine võib tõmmata pidurit kogu lauluväljaku renoveerimise kavale ja juba käimasolevale tegevusele, sest EAS-i positiivne otsus eeltaotluse kohta innustas sihtasutust tualettruumide ehitusse, pinkide ja toolide ostu juba investeerima. Lauluväljaku juhtkond loodab siiski, et juubelilaulupeoks jõutakse pooleli olevate töödega ühele poole. „Riigihanked ja lepingud ajastati nii, et plaanitud töödega jõuaks õigeks ajaks valmis, ka ehitustööd püsivad praegu graafikus,” ütles Rõõmus.

Eeltaotluse täies mahus heaks kiitnud EAS-i regionaalvaldkonna eksperdikomisjoni väitel ei too nende tööde tegemine või pinkide hankimine kaasa piirkonna arengut, uusi üritusi, külastajaid või välisturiste, mistõttu projekti toetamine vähendatud mahus on igati põhjendatud.

Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Aet Maatee leidis, et peale tualettide vajaks lauluväljak tõepoolest hädasti ka pinke. „Traditsioonide väärika jätkamise nimel oleks see kõigile vajalik, oleme korralikest pinkidest väga huvitatud,” rõhutas ta. Lisaks pidas Maatee oluliseks nüüdisaegse pressikeskuse loomist, kuna mujal maailmas on huvi laulu- ja tantsupidude vastu väga suur. Ka tahetakse lisatöid teha laulukaare all ja paigaldada sinna külgkäsipuud, et vanemad koorilauljad saaksid astmeid mööda liikudes nendele toetuda.

Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles teatas, et mõistab SA Tallinna Lauluväljak muret, ja lubas kiiret vastust ootava kirja edastada majandusministeeriumile, kelle haldusalas EAS on. „Usume, et otsustajatel on süda õiges kohas ja need tekkinud probleemid leiavad kiire lahenduse,” lisas Sukles.

Terviklik korrastamine

Uued laulupeo pingid on erinevalt varasematest, kunagise Michael Jacksoni superkontserdi eel ära võetud pinkidest teisaldatavad. Uusi, eestimaisest puidust pinke on kokku 2300, neile lisandub 5000 klapptooli. Plaanide kohaselt mahub suvisel juubelilaulupeol uutele istekohtadele ligi 20 000 inimest.

Valmimisjärgus on ka sajakohaline välitualett lauluväljaku Oru tänava poolses otsas.

Aastatel 2006–2008 investeeriti lauluväljaku arendusse ehk põhiliselt laululava siseruumide kapitaalremonti ja ümberehitusse ligi 60 miljonit krooni.

Raha taotleti veel lõunatorni ehk raadiotorni rekonstrueerimiseks ja sellest nüüdisaegse pressikeskuse rajamiseks, lisaks peetakse vajalikuks teha 11,5 miljoni krooni eest mitmesuguseid välitöid, osta mitmeotstarbeline hooldustraktor ja tuletorni vaatebinoklid.