Lauri Vahtre teenib nõuniku ametis 1574 eurot kuus

 (3)

Vahtre põhiülesanded on avaliku arvamuse uurimine ja meedia­suhtluse edendamine.

Skandaalse „doktorikonkursi” võitnud Lauri Vahtre (IRL) asus kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku kohusetäitja ametisse üleeile. Ametijuhendi järgi on tema tööülesanneteks avaliku arvamuse uuringute läbiviimise korraldamine ja kommunikatsiooniplaanide koostamises osalemine. Lisaks tuleb Vahtrel jälgida, mida kirjutatakse kaitseministeeriumist meediaväljaannetes ja suhtlusvõrgustikes. Kõige selle tulemusel oodatakse Vahtrelt ettepanekuid, kuidas parandada ministeeriumi meediasuhtlust.

Milliseid nõuandeid jagab värvika keelekasutusega ajaloodoktor, kes on kirjeldanud ajakirjanike tegevust „sügelemise ja irisemisena” ning keeldunud rääkimast „pahatahtlikele ajakirjanikega”, on mõistagi veel teadmata. Eesti Päevalehe soovile fotografeerida värsket nõuniku kohusetäitjat tema ametipostil vastas kaitseministeerium eitavalt, viidates sellele, et Lauri Vahtre on eraisik.

Palgatasemelt on Lauri Vahtre ministeeriumi töötajate seas keskmisest veidi kõrgemal ja teenib keskmisest kaitseministeeriumi töötajast umbes kümme protsenti rohkem.

Korralik palgatõus

Meeldivaid palgauudiseid kuulsid teisedki ministeeriumi töötajad: alates 1. augustist on kaitseministeerium tõstnud reatöötajate ehk spetsialistide ja nõunike töötasusid keskmiselt 11 protsendi võrra. Tõsi, sellele eelnes enam kui kümnendiku töötajate koondamine.

Ministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimeti sõnul tõsteti palku selleks, et peatada töötajate äravool ja vähendada eri astmete palgalõhet. Seega ei tõusnud kantsleri, asekantslerite, osakonnajuhatajate ja välisteenistujate palgad. „Kokkuvõttes suurenes kaitseministeeriumi keskmine töötasu 11% ehk 1281 eurolt 1422 euroni,” ütles Kuimet.

Ministeerium ei saanud palgatõusuks raha juurde, vaid oli sunnitud osa töötajaid koondama. „Ministeerium on pärast 2009. aasta koondamisi ja palgakärpeid teiste riigiasutustega võrreldes konkurentsivõimelt viimaste seas, ja seda eelkõige spetsialisti tasandil. Seetõttu ei olnud paljud töötajad enam senise palgasüsteemi ja töötasuga rahul ning personalivoolavus kaitseministeeriumis oli kujunenud võrreldes ülejäänud avaliku teenistusega keskmisest kõrgemaks,” nentis Kuimet.

„Kuna riigiasutuste tegevuskulud on teadupärast järgmiseks neljaks aastaks külmutatud, viidi spetsialistide palkade tõstmine ellu 15 protsendi ametnike koondamise läbi,” lisas ta.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare