„Mujal Euroopa liidu riikides kehtivad ühised reeglid kõigi kanalite, mitte üksnes riiklike kanalite suhtes,“ selgitas Lauristin Päevaleht Online’ile ja lisas, et paraku pole Eestis kommertskanalite regulatsiooni üldse olemas, kuigi vajadus selle järgi on.

Riigikogu kultuurikomisjonis tõstatatud teema põhjal ei küpsenud küll seekord ühtki kindlat plaani vastava regulatsiooniorgani loomiseks. „Kui vajadus selle regulatsiooni järgi teadvustub, siis tegeleme edasi,“ märkis Lauristin ja lisas, et kontrollorgan ei saa mingil juhul olla poliitiline.

„Meil on olemas pressinõukogu ja avaliku sõna nõukogu, mis tegelevad ainult kaebustega, aga võiks olla ka professionaalsemad nõukogud, mis tegeleks pideva meediaanalüüsiga,“ selgitas Lauristin. Eeskujuna tõi professor esile Suurbritannia kommunikatsiooniameti Ofcom.

„Meil on olnud liiga kaua arusaam, et ajakirjandus on ettevõtluse vorm nagu saapavabrik. See küll on ettevõtlus, aga selline, mis täidab avalikku ruumi,“ lisas ta.

Office of Communication ehk lühendatult Ofcom on Briti kommunikatsiooniamet, mis toimib sõltumatu meediaregulaatorina. Ofcom loodi 2003. aastal ja selle tööülesanded on televisiooni-, raadio- ja muude elektrooniliste infoteenuste kvaliteedi tagamine, sobimatule meediasisule osutamine, ringhäälingulubade andmine ja meediatarbijate kaebuste lahendamine. Samuti tellib Ofcom meediauuringuid, sätestab meediat puudutavaid regulatsioone ja hoolitseb selle eest, et meediaturul valitseks terve konkurents.

Ofcom korraldab sageli avalikke arvamusuuringuid, kuna peab neid väga oluliseks aluseks otsuste langetamisel. Arvamusküsitluse jaoks avaldab Ofcom oma veebilehel teemat tutvustava eelnõu või dokumendi. Sellele järgneb tavaliselt umbes kümnenädalane periood, mil kõik soovijad saavad dokumenti lugeda ja esitada oma arvamused. Kõik arvamusavaldused pannakse üles Ofcomi kodulehele. Pärast avaliku hindamisperioodi lõppu koostab Ofcom laekunud hinnangutest kokkuvõtte ja võib seda kasutada teemakohaste otsuste langetamisel.