30.11.2011, 00:35
Lauristin ja laud: nelikümmend aastat oodatud ime
Aadu Luukase missioonipreemia teine laureaat professor Marju Lauristin saab esimest korda elus endale töölaua.
FOTO:
Kääksatab Toomemäe sünnitusmaja uks, mis on välja lasknud tuhandeid õhetavaid emasid, vastseid roosasid ilmakodanikke, uhkusest paisuvaid isasid. Jõulukuine ime algab. Juba juunis sosistati ülikooli peahoones, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis uudist. Sosistati, sest täiesti ei usutud, et ime teoks saab. Ei, ime polnud doktoritööde kaitsmine või maailmaajalooline kommunikatsiooniuurimus. Need on liiga tavalised, et ime olla. Ei imeks osatud loota sedagi, et professor Lauristin võib saada Eesti väärikaima missioonipreemia, Aadu Luukase nimelise auhinna. Loodeti hoopis midagi täiesti enneolematut, seda, et professor Marju Lauristin saab oma töölaua. Oma esimese päris töölaua, mida ei pea kellegagi jagama. Ja seda pärast neljakümmend üht ülikoolis töötatud aastat! Esimese advendi eel sai uudis kindlama toe: uus maja valmis, lauad juba paigas! Ei siis muud kui ekskursioonile. Sünnitusmajja! Just sünnitusmajja. Sada kuuskümmend viis aastat jutti asus mäel, Ingli- ja Kuradisilla vahel sünnitusmaja. Maja, millest põlistartlastel on helged mälestused. Nüüd on sellest saanud sotsiaalteaduskonna vastne õppehoone, samuti sünnitamispaik. Siin hakatakse sünnitama ajakirjanikke ja kommunikatsioonispetsialiste, sotsiaalteadlasi, politolooge. Esmaspäeva lõuna paiku poetub Toomemäele ehitusplatsi veerele igat masti ajakirjandus- ja kommunikatsiooniõppejõude. Lõpuks astuvad nurga tagant välja professorid Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm, tänapäeva ajakirjandusõppe tugisambad ja legendid.