„Praegu, kus ühiskond on majanduskriisi keerises ning meedias hakkab domineerima pigem selline ärevuse ja depressiooni noot. Sotsiaalteadlased, kes tegelevad nende probleemidega pidevalt ja kaua jätkavad seda sama juttu, mis nad kogu aeg on rääkinud,“ ütles EIA peatoimetaja Marju Lauristin aruande esitlusel KUMU-s.

„Rääkides sellest, et mitte ainult raha ja majanduslik kapital pole tähtis, peab vaatama asju inimkeskselt arvestama sotsiaalset kapitali ning arvestama milline on inimeste tervis, haridus jne.“ lisas ta.

„Nii kummaline kui see ka ei ole, kõlab see sotsiaalteadlaste jutt võib-olla isegi optimistlikumalt. Kõrvuti selle majandusliku depressiooni šokiga avastatakse, et inimene on kestev,“ jätkas Lauristin.

Professor Lauristini sõnul on täna avaldatud aruandes üks olulisemaid küsimusi, millele üritatakse vastata see, et kas me suudame kesta.

„Inimese probleemid ja mured on kestvad. Kust võiks tulla see valu, see jõud, mis aitaks meil nendes raskustes püsima jääda ning muutada targemaks ja paremaks,“ lisas ta.

Aruanne keskendus ühiskonna tervikliku heaolu kirjeldamisele

Seekordne aruanne keskendub elukvaliteedi temaatikale, mis läbib tervikteksti kõiki kuut peatükki.

Esimene peatükk käsitleb Eesti kohta globaalses kontekstis, mis saadakse inimarengu indeksi arvutamise teel ning selle indeksi kahe komponendi sisu: elanikkonna elujärje materiaalseid näitajaid ning hariduse taset ja kvaliteeti.

Teises peatükis pühendutakse rahva tervisega seotud probleemidele.

Kolmandas on vaatluse all Eesti inimeste rahulolu oma eluga, seejuures keskendutakse rohkem laste ja eakate elukvaliteedi analüüsile.

Neljandas käsitletakse vähemusrahvuste olukorda Eestis võrdluses Euroopa teiste riikidega ning teema keskmes on vähemuste olukord tööturul ja poliitikas osalemisel.

Viiendas peatükis arutletakse uute elukvaliteediga haakuvate probleemide üle, mille on endaga kaasa toonud Eesti jõudmine info- ja tarbimisühiskonda ning ka selles käsitluses pööratakse rohkem tähelepanu laste ja noorte osale selles protsessis.

Inimarengu aruande kokkuvõtvad osad on keskendunud heaolu seostele majandusarenguga: kuuendas peatükis tuuakse lugejani majandusarengu seosed sotsiaalpoliitikaga ning aruande lõpus arutletakse selle üle, kuidas võib majanduskriis elukvaliteeti mõjutada ja milliseid prioriteete peaks arvesse võtma raskeid valikuid tehes.

Elu kvaliteet on laiapõhjaline kontseptsioon, mis kokkuvõtvalt tähendab ühiskonna terviklikku heaolu. Teisisõnu – kuidas ühiskond loob inimestele sobivad tingimused, et ühiskonna liikmed saaksid saavutada oma eesmärke ja valida enda jaoks sobiv elustiil.

Selles kontekstis elukvaliteedi kontseptsioon väljub elutingimuste raamidest, mis kontsentreerib tähelepanu materiaalsetele ressurssidele.

Elukvaliteedi mudel koosneb kümnetest näitajatest, mis koonduvad selliste valdkondade alla nagu tervis, töökeskkond, materiaalne olukord, haridus, perekond, osavõtt ühiskonnaelust, elamistingimused, ümbritsev keskkond, transport, turvalisus ja kindlustunne, vaba aja sisustamine jne.