Neljapäeval leidsid keskkonnainspektorid Saaremaalt Leisi vallast illegaalse vähikasvanduse, mille asunike hulk küündis ligi 3000 isendini.

“Minu nelja-aastase ametiaja kestel on säärase ebaseadusliku kasvanduse avastamine esmakordne juhtum,” ütles keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul Eesti Päevalehele. Temale teadaolevalt olid vähemalt sada kõnealustest vähkidest juba enne inspektorite saabumist hukkunud.

Panid väiksemad nahka

“Tõenäoliselt olid loomad nälga jäetud ning suuremad asusid väiksemaid nahka panema,” oletas Tuul. Ülejäänud vähid on pressiesindaja hinnangul aga elu ja tervise juures ning kindlasse kohta toimetatud.

“Vähid paigutati seaduslikku kasvandusse, kuhu nad esialgu hoiule jäetakse,” teadis ta rääkida. “Paraku pole esialgu veel teada, mis nendega tulevikus peale hakatakse. Loodetavasti lastakse vähid tagasi nende looduslikku elukeskkonda – jõevette.”

Keskkonnainspektorid peavad tõenäoliseks, et leitud loomade näol on tegemist praegusel püügikeeluajal kohalikest jõgedest hangitud vähkidega.

“Kuna uurimine on alles algusjärgus, ei saa oletatavate süüdlaste ega neile määratavate karistuste kohta veel midagi kindlat öelda,” sõnas Leili Tuul. Seni on veel täpsustamata ka keskkonnale tekitatud kahju ulatus.

“Teisipäeval avaldab oma seisukoha vähimajanduse spetsialist Margo Hurt,” märkis Tuul.

Süüdlaste kindlakstegemise korral võib neid oodata kriminaalkaristus ning ligi poole miljoni kroonine rahatrahv, sest keeluajal arvestatakse loodusele tekitatud kahjuks 150 krooni püütud vähi kohta. Illegaalset vähikasvandust hõlmanud maatüki omaniku väitel ei olnud temal tiigis elutsenud vähkidest aga aimugi, seega on süüdlased esialgu veel kindlaks tegemata.

Saaremaal on vähipüük keskkonnaministeeriumi käsuga keelatud, sest eelmise aasta aprillis leiti Põduste jõest katkuhaigeid loomi ning juuliks olid kõik sealsed vähid juba hukkunud.

Vähikatk levib muu hulgas ka haigete loomade poolt nakatatud vee kaudu, just sel põhjusel kehtestatigi selleks hooajaks püügikeeld.

Kui haigestunud vetest vähke püütakse, võib katkulaine levida üle terve Saaremaa või isegi veel kaugemale, katkust laastatud vähipopulatsioonide taastumiseks kuluks aga aastakümneid. 

Eesti vähk on suures ohus

•• Jõevähk on ainus Eesti looduslikes veekogudes elutsev vähiliik.

•• Eestis on jõevähi asurkond säilinud paremini Saaremaal ja üksikutes Lõuna-Eesti järvedes.

•• Jõevähk on veeökosüsteemis oluline vahelüli. Taimestikku kärpides ja piirates hoiab ta veekogusid kinni kasvamast ning loob soodsamad tingimused planktoni arenguks ja seega ka kalamaimude ja paljude teiste veeorganismide eluks.

•• Jõevähk paljuneb suhteliselt aeglaselt ning on tundlik keskkonnamuutuste ja haiguste suhtes. Nõnda on talle väga ohtlikud vähikatk, reostus, röövpüük ja võõrliikide sissetoomine.

•• Jõevähk kuulub maailma looduskaitse liidu (IUNC) punase raamatu ohualdiste liikide hulka.