Leiti keskaegse elumaja jäänused
“Kõige varasemad inimtegevuse jäljed krundil – mõned imporditud joogikannude tükid – pärinevad 13. sajandist,” ütles AGU-EMS arheoloog Villu Kadakas.
Kõige tähelepanuväärsemaks leiuks peab arheoloog maa seest välja tulnud 16. või 17. sajandil ehitatud elumaja vundamenti.
“Tegu ei ole olnud tavalise vaese agulielaniku majaga, vaid esindusliku elumajaga, mis on võrreldav omaaegsete mõisahoonetega,” ütles Kadakas. Sellest annavad tunnistust maja suurus ja põhiplaan, klaasaknad, kahhelahjud ja kivist mantelkorsten.
Viitab aadlikule
Maja on Kadaka sõnul köetud rikkalikult kaunistatud glasuurkahlitest mitmevärviliste ahjudega.
Ahjutükke leidsid arheoloogid nii varemetes kui ka nende ümbruses suures koguses.
Kadakas oletas, et maja on kuulunud mõnele aadlikule, sest paiknes omal ajal Toompeale kuulunud eeslinna osas.
“Kassisaba ja Tõnismäe eeslinna piirkond kuulus Toompeale, mitte kaupmeeste-käsitööliste all-linnale,” selgitas Kadakas.
Kuigi tegu oli esindusliku hoonega, ei olnud siiani sellest ühegi vana dokumendi ega kaardi järgi midagi teada.