Küüliku põhitoiduks peab olema kvaliteetne hein, soovitavalt timut, mis võib tõesti kogu aeg ees olla. Kuivtoitu võib küülik saada iga päev, kuid kogused ei tohiks olla liiga suured. Jälgida tuleb ka seda, kas küülik sööb kuivtoidu täielikult ära või sorteerib sealt maitsvamad palakesed välja. Kui nii juhtub, siis võiks mõneks päevaks kuivtoiduga vahe teha.

Kindlasti ei tohiks küülikut sööta ainult kuivtoiduga, kaugemas perspektiivis võib see loomale kahjulikuks osutuda, tekitades rasvtõbe ning probleeme hammastega.

Minu pensionäridest vanematel on viieaastane kolli, kes kardab äikest, suurt müra ja katuselt mahalibisevat lund. Nende häälte peale hakkab ta värisema, lõõtsutama ja paaniliselt ringi jooksma. Koera maharahustamine võtab aega umbes tunni. Ma ei tea, et koeral oleks olnud raskeid üleelamisi, mis oleksid võinud ta kartlikuks teha. Kas oskate nõu anda?

Äikese- ja paugukartus on koerte puhul üsna sage probleem. Selle tekkimiseks ei ole loomale vaja mingeid erilisi üleelamisi. Puutun sellega isegi kokku – mul on kodus kaks kollit, kellele samuti äike ja paugutamine ei istu ning aastavahetus ja sellele eelnev aeg on päris problemaatiline, tõsi küll, siiamaani oleme medikamentideta hakkama saanud, aitab rahustamisest.

Kahjuks ei ole kodustest vahenditest midagi välja pakkuda peale looma rahustamise ja paugutamise vältimise. Loomaarst võib koerale välja kirjutada rahusteid, mida võib mõnda aega loomale anda. Igasuguste ravimite andmisel on probleemiks muidugi see, et äikese ja muu koerale ebameeldiva müra tulekut on väga raske ennustada. Rahustit aga peaks ta saama enne müristamist.

Tänapäeval kasutatakse koerte selliste probleemide puhul ka antidepressante. Neid aga tuleb pikka aega anda, et mingit tulemust saada ja nad on kaunis kallid.

Ravimite andmisel kasutatakse ka sellist taktikat, et koer saab ravimeid kogu n-ö ohtliku aja vältel – aastavahetuse eel ja järel, kui ta kardab paugutamist, suvel äikeseperioodil

jne.

Meie pere üheaastane isane merisiga Possa ajab karvu, ja päris korralikult, kuigi karv on tal alati lahti olnud. Seljal on üsna palju kõõma meenutavaid helbeid. Karvutuid piirkondi õnneks pole. Loom ise end hammastega seljalt sügama ei ulatu, kuigi üritab. Kas kõõmaga saab midagi ette võtta?

Nahahädade kohta on looma nägemata väga raske nõu anda, sest suur osa nahahaigustest näevad üsna ühtemoodi välja, olgugi, et põhjused on erinevad. Teie Possa puhul võib tegemist olla lihtsalt kuiva nahaga, mille puhul võiks abi olla niisutava šampooniga pesemisest (NB! šampooniks sobib kassi-koera, mitte inimese oma). Võimalik, et karvaajamises on süüdi looma ülekaalulisus või on hoopis tegemist välisparasiitidega. Soovitaksin teil oma meriseaga siiski loomaarsti poole pöörduda.