Lennart Meri – esimene Eesti riigipea, kes suri kodumaal

Varasemad kümme Eesti riigijuhti surid kõik paguluses või segastel põhjustel.

Lennart Meri surm lõpetas sõjaeelse Eesti Vabariigi riigivanemate ja presidendi kurva ja keerulise ajalooetapi, sest ühelgi riigivanemal ega ka esimesel presidendil Konstantin Pätsil ei õnnestunud surra loomulikku surma riigis, mida ta ise oli juhtinud.

Ainsa Eesti riigijuhina suri enne president Merit loomulikku surma vaid aastail 1928–1929 riigivanemaks olnud August Rei, kes suutis 1940. aastal Eesti saadikuna Nõukogude Liidust Riia kaudu Rootsi põgeneda. 1963. aastal suri Rei võõrsil.

Selle aasta alguses esitas Rei tütar president Arnold Rüütlile soovi matta oma isa ümber Tallinna Metsakalmistule. Varem on Eestisse toodud ka riigivanema ja presidendi Konstantin Pätsi säilmed.

Tartu ülikooli Eesti ajaloo uusima aja dotsendi Ago Pajuri andmetel on hetkel kindlalt Eestisse maetud vaid kolm endist riigijuhti. Friedrich Akeli hauda pole seni leitud, kuid kuna NKVD lasi mehe 1941. aastal Tallinnas maha, võib oletada, et ka tema on maetud Eestisse.

Metsakalmistul vaid Päts

Eesti avalikus elus silma paistnud isikute traditsioonilises matmispaigas Metsakalmistul võib täna endiste riigijuhtide haudadest leida vaid Pätsi oma, sest Otto Strandman on maetud Siselinna kalmistule.

Pajuri sõnul ei korraldatud ühelegi Eesti riigijuhile riiklikke matuseid. “Õnnetuseks ei suutnud ükski endistest riigivanematest vältida Nõukogude võimuga kaasnenud repressioone. Kui aus olla, siis me ei tea paljude riigivanemate surma üksikasju, paljude puhul ka täpset matmispaika,” ütles Pajur.

Näiteks pole tänaseni selge Jaan Teemanti ja Jaan Tõnissoni hauaplatsi asukoht. “On tõesti kahju, et me ei tea niivõrd paljude tähtsate riigimeeste viimast puhkekohta. Loomulikult on kurb ka see, et sõjaeelne Eesti Vabariik kestis nii vähe, et keegi ei jõudnud riiklikke matuseid välja teenida,” lisas Pajur.

Küsimusele, miks ei õnnestunud endistel riigivanematel Teise maailmasõja puhkedes näiteks Rootsi või veelgi kaugemale pagulusse põgeneda, soovitab Pajur otsida vastuseid Pätsi, Uluotsa ja Laidoneri tegevusest. “Nemad ei põgenenud. Miks siis eelmised oleks pidanud põgenema? Paljud endistest riigijuhtidest olid opositsioonis ka Pätsiga ja ega neil polekski põgenemiseks palju võimalusi olnud,” ütles Pajur.

Vanad mehed ei põgene

Vahetult pärast Nõukogude vägede Eestisse saabumist korjati kõikidelt endistelt riigivanematelt ära ka välispassid, samuti ei antud ühelegi neist väljasõiduluba. “Ja vanad mehed salaja ei põgene,” lisas Pajur.

Kõrgetest Eesti Vabariigi riigitegelastest on enne Merit riiklikud matused korraldatud peaministri kohusetäitjale, välisministrile ja Tartu rahu lepingu sõlmimisel olulist rolli mänginud Jaan Poskale, samuti Konstantin Konikule ja Jüri Vilmsile.

Ajaloolase Toomas Hiio hinnangul on ajaloo valgete aukude täitmine vajalik ning mitmed ajaloolased on päris tõsiselt tegelenud kadunud riigivanemate haudade otsimisega. “Kuid see on kulukas ettevõtmine. Veel raskem on ümbermatmine. Ma loodan, et Eesti riik on saanud piisavalt rikkaks, et tegeleda ka riigivanemate saatuse uurimisega,” lisas Hiio.

Sõjaeelse Eesti Vabariigi riigijuhid

Ants Piip

(1884–1941)

•• 30.06.1941 vangistati NKVD poolt, suri vangilaagris Permi oblastis Venemaal.

Konstantin Päts

(1874–1956)

•• 30.07.1940 vangistati NKVD poolt ja küüditati Venemaale. Päts suri 1956. aastal Kalinini oblastis BurasŠevo vaimuhaiglas. 21.10.1990 maeti Pätsi põrm ümber Tallinna Metsakalmistule.

Juhan Kukk

(1885–1945)

•• 1940 vangistati NKVD poolt, suri Venemaal vangistuses.

Friedrich Akel

(1871–1941)

•• 17.10.1940 vangistati NKVD poolt, lasti 03.07.1941 Tallinnas maha.

Jüri Jaakson

(1870–1942)

•• 14.06.1941 vangistati NKVD poolt, viidi Venemaale, mõisteti surma ja lasti Sverdlovski oblastis Sosvas maha.

Jaan Teemant

(1872–1941)

•• 23.07.1940 vangistati NKVD poolt, tõenäoliselt suri ta Tallinna Keskvanglas või lasti Tallinnas maha. Teistel andmetel mõisteti ta 21.10.1941 kümneks aastaks vangilaagrisse, edasisest elukäigust andmed puuduvad.

Jaan Tõnisson

(1868–194?)

•• 1940. aasta detsembris vangistati NKVD poolt, mõnedel andmetel lasti 1941. aasta juulis Tallinnas maha.

August Rei

(1886–1963)

•• 1940 Eesti saadikuna Nõukogude Liidus. Põgenes Riia kaudu Rootsi, kus ka suri.

Otto Strandman

(1875–1941)

•• Laskis end maha, kui NKVD ametnikud tulid teda vangistama.

Kaarel Einbund (Eenpalu)

(1888–1942)

27.07.1940 vangistati NKVD poolt, suri Kirovi oblasti Vjatka vangilaagris Venemaal.

www.president.ee

Palume seda artiklit mitte kommenteerida. Kirjutage oma kaastunde- ja mälestusavaldused mälestusraamatusse.