Lennart Meri kohtub tuhandete küüditatutega hüvastijätuvisiidil
President Lennart Meri koos Helle Meriga alustab täna Pärnust riigipea lahkumisvisiidiks kujunevat ringkäiku mööda Eestit, mille käigus kohtub ta kõigis 15 maakonnas inimestega, keda punareÏiim küüditas või vangi pani.
Pärnu Vallikääru koguneb üle 800 inimese, kellel on seljataga Siberi- või vangla-aastad. Meri on teatanud, et tema sooviks on kõigil kannatanuil kätt suruda ja kõiki austada “Murtud Rukkilille” märgiga.
“Inimesed on liigutatud ja presidendile väga tänulikud sellise meelespidamise eest,” ütles Pärnu maavalitsuse maasekretär Annely Kase. ”See on neile suur asi, et president ise kohale tuleb.”
ETENDUS EESTI RAHVALE. Kase sõnul oli arvatust rohkem neid, kes reageerisid presidendi üleskutsele ja saatsid postkaardi oma nime ja kohaga, kuhu nad olid küüditaud või vangi saadetud. “Meie andmeid üle ei kontrolli. Sellised asjad põhinevad usaldusel,” sõnas ta.
Vallikääru tulijad on valdavalt eakad inimesed.“Pärnusse sõitvate ühe valla saatusekaaslaste seas on näiteks noorim 70-aastane,” lausus Kase. “Oleme juba rahvale teada andnud, et nad soojalt riidesse paneksid, sest ilm tuleb ilmselt külm,” lisas ta.
Teisipäeval on Meri juba Valgas, kuhu oodatakse 400–450 Valgamaal elavat okupatsiooniohvrit.
Valga maavalitsuse kultuuritalituse juhataja Helve Brauni sõnul saavad inimesed veel ka linnapargis postkaarte täita. Braun uskus, et ajakirjanduse ja kohalike sotsiaaltöötajate kaudu on info üritusest kõigi küüditatuteni jõudnud.
Valgamaal, nagu ka teistes maakondades, aitavad omavalitsused kaugemalt pärit inimesi kohale sõidutada. “Vallavalitsused on andnud lubaduse, et teevad seda oma kulu ja kirjadega,” ütles Braun.
Õhtutel “Eesti Mäletab” ei unustata ka neid, kes nõukogude võimu vägivalla tõttu elu kaotasid. Ansamblid Untsakad ja Lindpriid esitavad laule, mida lauldi rasketel aegadel.
Enam kui kahenädalase ringsõiduga annab president ka omamoodi hüvastijätuetenduse Eesti rahvale. “See on Lennart Meri viimane suurem sõit presidendina läbi Eesti,” lausus presidendi pressinõunik Epp Alatalu.
Presidendipaar ööbib reeglina samas maakonnas, kus mälestusõhtu toimus. Pärnus peatuvad nad Rannahotellis ja Valgamaal Tõrva Tolli hotellis.
Ringkäik lõpeb 1940. aasta suurküüditamise aastapäeva eelõhtul, 13. juunil Tallinna Lauluväljakul, kuhu tulevad Tallinna ja Harjumaa küüditatud.
Kunstnik Heinz Valgu kujundatud “Murtud Rukkilille” märke on tellitud 15 000. Need koos mälestuskogunemistega lähevad kokku maksma 314 000 krooni. Rahandusministeerium andis nõusoleku selle summa eraldamiseks valitsuse reservfondist, kuid lõppotsuse peab tegema valitsus.
Leinapäeva, juuniküüditamise 60. aastapäeva, juhatab sisse kell 10 algav oikumeeniline mälestuspalvus Tallinna Toomkirikus. Kell 11 on inimesed oodatud Harjumäele Linda kuju juurde küüditatute, arreteeritute ja hukatute mälestusele pühendatud miitingule.
Sealt saab keskpäeval alguse leinarongkäik, mis suundub piki Harju tänavat Pagari tänavale. Samal ajal helisevad praost Tiit Salumäe kinnitusel kõigis EELK kirikutes kirikukellad. Kell 15 toimub kontsert-aktus Estonia kontserdisaalis, kus tuleb ettekandele Eduard Tubina “Reekviem”.
ÜRITUSTEKS 400 000 KROONI. Esimese suurküüditamise aastapäeval peetakse meeles ka endisi riigijuhte. Riigikantselei eestvõttel avatakse Toompeal Stenbocki majal mälestustahvel punases terroris hukkunud valitsusjuhtidele ja ministritele. Valitsushoone seinalt saab edaspidi lugeda ligi 70 valitsusjuhi ja ministri nime. Kivisse raiutakse peaaegu kõik sõjaeelsed riigvanemad ja peaministrid – Friedrich Karl Akel, Aadu Birk, Kaarel Eenpalu, Jüri Jaakson, Jüri Kukk, Ants Piip, Konstantin Päts, Otto Strandman, Jaan Teemant ja Jaan Tõnisson.
Eesti Evengeelne Luteri Kirik avab mälestustahvli repressioonides elu kaotanud pastoritele. Eesti Rahva Muuseum korraldab küüditamise teemat käsitleva keskse näituse Tartus. Tallinnas avatakse suur näitus Kanuti gildi hoones. Leinapäeva ürituste jaoks eraldas valitsus reservfondist 400 000 krooni.
