Lennuki rike katkestas 172 inimese reisi Egiptusesse
Lennuki turvalisuses hakkasid reisijad kahtlema juba enne starti, kui üks lennukimootor ei käivitunud. Pooletunnise remondi järel tõusis viimse kui kohani täis lennuk õhku.
Egiptuse lennufirma Air Memphise lennukis istunud Kristiina sõnul sõitsid reisijad pool tundi rikkis lennukiga, ilma et neile midagi oleks öeldud. “Mõtlesime, et lennuk põriseb imelikult ega sõida üldse sirgelt. Siis öeldi, et kinnitage uuesti turvavööd, sõidame tagasi lennujaama,” kirjutas ta portaalis trip.ee. “See oli kohutav elamus.”
Lennuameti inspektorid käisid eile peadirektori asetäitja Rein Porro sõnul Egiptuse firmale kuuluvaid lennukeid üle vaatamas. Üle kontrolliti nii tagasi pöördunud lennuk kui ka sellele varuosa toonud lennuk, millega S-Toursi kaudu uued reisijad Egiptusesse sõidutatakse.
Lennuamet käis eile peadirektori asetäitja Rein Porro sõnul Egiptuse firmale kuuluvaid lennukeid üle vaatamas. “Lennuki mootoris langes õlirõhk ja seetõttu lülitati lennu ajal üks mootor välja,” ütles ta. Egiptusest toodud õlitihend vahetati eile enne hilist väljalendu ära. “See ei olnud surmaohtlik olukord, sest lendurid on treenitud ühe mootoriga lennukit alla tooma, kuid tõsiseks võib olukorda pidada küll,” märkis ta. Osa inimesi märkas sõidu ajal lennuki parempoolsest mootorist suitsu, kurdeti ka raputuste, kolksumise ja kummalise mootorihääle üle. “Midagi tundus seal mäda olevat, õhkutõusmine paistis nadi, jõulist tõmmet ei olnud,” ütles lennukis olnud Johannes.
Reis lõppes Valga kohal
“Minu arust oli täitsa ime, et ta üldse õhku sai.”
Lennuk jõudis sõita pool tundi, kuni Valgani, kui kapten kutsus reisi korraldanud firma Marhaba juhi Margit Rebane-Penti enda juurde ning palus teatada, et tehnilise rikke tõttu tuleb lennukil Tallinna tagasi pöörduda.
Pent tõdes, et lennuk raputas, nagu oleks õhuaukudest läbi sõidetud, korraks lõi salong pimedaks. Esimesse ritta mingeid paanikahüüdeid tema sõnul kosta polnud ning lennusõidu eluohtlikkust on tal raske hinnata.
“Kui olete 10 000 meetri kõrgusel õhus, siis olete alati ohus,” ütles Rebane-Pent. “Kas ta oli nüüd rohkem või vähem ohtlik, on raske öelda. Võis küll nii tunda, see on loomulik hirm.” Ülemistele tagasi jõudes alustati taas mootorite remonti. “Kõigepealt võeti käsile see mootor, mille läheduses meie istusime, ning seejärel teine mootor,” lausus Johannes. “Selle teisega nad jäidki tegutsema.”
Kokku veetsid 172 inimest lennujaamas terve öö. Esialgu kella 22.30-ks välja kuulutatud lendu lükati mitu korda edasi, kuni lennuk lõpuks öösel kell 4.15 õhku tõusis. Ka pärast tagasipöördumist andsid korraldajad reisijatele lootust, et poolteise tunni pärast teatab kapten, mis seis lennukiga on ja millal see uuesti stardib. Ebaõnnestunud reisi on Marhaba lubanud kompenseerida.
Lennukeid kontrollitakse pisteliselt
Eestist välja lendavaid välisfirmade lennukeid kontrollib meie lennuamet pisteliselt, Eesti firmade lennukitel on omaette kontrollisüsteem.
“Tegemist on võõrriigi lennukitega ja siin on oma reeglid,” ütles lennuameti peadirektori asetäitja Rein Porro. Meil on õigus kontrollida välisriigi lennukeid ning seda kontolli tehakse regulaarselt iga kuu. Porro sõnul valitakse tavaliselt välja just tšarterlennud, kuigi kontrollitakse ka regulaarlende.
Praegu käitub Euroopa Liidus iga riik omamoodi, kuid ühtsed reeglid on kinnitamisel. Eeskiri võib valmis saada järgmisel aastal.
“Tavaline protseduur on selline, et kontrollitakse lennukit, meeskonda, ka dokumente,” rääkis Porro. “Ja kui avastatakse kõrvalekalle ettenähtud rahvusvahelistest normidest, siis tehakse ettekirjutus.” Koopiad lähevad kaptenile, lennufirmale ja ka konkreetse riigi lennuametile.
Kontroll on vähese reguleerituse tõttu pigem visuaalne ja kaptenil on õigus ka sellest keelduda. S.L.
