Lennusadama firmasid ootab hiiglaslik kahjutasunõue
Valitsus otsustas Tallinna Lennusadama endistelt valdajatelt välja nõuda kahjutasu üheksa aasta eest, mil ala kasutati ebaseaduslikult ja riik jäi ilma võimalikust üüritulust.
Lisaks on endiste omanike vastu algatatud kriminaalmenetlus vara tahtliku rikkumise eest pärast kohtuotsuse jõustumist, mille kohaselt oleks tulnud hooned riigile loovutada.
Justiitsministeeriumi ettepanek sai heakskiidu valitsuse neljapäevasel nõupidamisel. Kui suurt summat nende üheksa aasta eest nõudma hakatakse, otsustatakse pärast asjakohase ekspertiisi tegemist, esialgsetel hinnangutel võib see aga küündida 55 miljoni kroonini.
Vara tassiti laiali
Samuti alustas Põhja ringkonnaprokuratuur 22. septembril Lennusadama endiste valdajate suhtes kriminaalmenetlust. Prokuratuuri pressiesindaja Erle Rudi sõnul on menetluse aluseks võetud fakt, et kui riik sai Lennusadama kätte, selgus, et nii hoonetest kui ka nende ümbrusest on minema viidud mitmesugust vara, s.h kai katteplaate, katlamaja ja puidutööstushoone katlaid, vesilennukite angaari kupliavade luuke ja väravaid, kadunud on ka raudtee-rööpad. Samuti on vara tugevasti kahjustatud, näiteks on katkestatud vee- ja elektrivarustus. “Esialgsel hinnangul on riigile tekitatud kahju suurus kokku ligi kaks miljonit krooni,” ütles Rudi.
Karistusseadustik näeb antud süüteo eest ette rahalise karistuse või viieaastase vangistuse.
Üheksa aastat kohtuvaidlusi Lennusadama pärast
•• Eesti Vabariigi omandiõigust Lennusadama ehitiste suhtes tunnustati Tallinna linnakohtu otsusega 2005. aasta 4. juulil ja Tallinna ringkonnakohtu otsusega 2006. aasta 1. märtsil, lisaks riigikohtu määrusega 2006. aasta 7. juunil. Kohtuvaidlus kestis üheksa aastat, kuna kostjad – AS Verest, OÜ B&E, OÜ Agrin Partion, AS BPV ja ELA Tolli AS – põhjustasid korduvalt kohtuistungite ärajäämist ning viivitasid dokumentide esitamisega.
•• Tänavu 1. augustil toimunud täitetoimingu tulemusel võttis Eesti Vabariik lõpuks Lennusadama oma valdusse.
•• Vaidlusalune maa-ala kuulus riigile juba enne Nõukogude okupatsiooni algust. Nõukogude ohvitserid müüsid Nõukogude Liidu sõjaväebaasi kasutuses olnud krundi okupatsiooniaja lõppedes äriühingutele, kes krundi valdajate väitel müüsid selle edasi Aleksandr Rotkoga seotud firmadele.
