Lennusadamas hakkab oma elu elama moodne muuseum

 (4)
Lennusadamas hakkab oma elu elama moodne muuseum
Rauno Volmar

Eesti kaitseväe vesi­lennukite ajaloolised angaarid taastatakse 2011. aastaks.

Patarei vangla ja Noblessneri kvartali vahel asuvad angaarid pole remonti näinud sisuliselt sünnist saati, olles nüüdseks lagunemise äärel. Angaaride kordategemine moodustab kolmanda etapi Eesti meremuuseumi tulevikuvisioonist.

Kultuuripärandi peaks hävimisest päästma angaaride taastamisprojekt ning nende kujundamine näitusepindadeks. Keva­del toimunud riigihanke võitis KOKO arhitektide kaheksaliikmeline rühm, kes kaasas hoone taastamiseks ka Tallinna tehnikaülikooli insenerid professor Karl Õigeri ning Heiki Ontoni.

Meremuuseumi siseekspositsiooni keskseks vaatamisväärsuseks tõotab kujuneda praegu sealsamas lennusadama vetes seisev allveelaev Lembit – üks kahest Eesti Vabariigi allveelaevast, mis lasti vette 1936. aastal Inglismaal. Lembit on nüüdseks maailma vanim vees seisev allveelaev. 2011. aastal saab temagi kodu maismaal.

Kaks maailma

„Loome kaks maailma: veealuse ning veepealse,” selgitas üks taastamisprojekti autoreid, arhitekt Andrus Kõresaar. Kujuteldava veepinna määrab angaari põranda kohale tõstetud allveelaeva Lembitu veepiir ning eesmärk on näidata kõike õiges ruumilises suhtes. See tähendab, et külastajad saavad angaari põrandal (ehk tinglikult merepõhjas) imetleda nii meremiine kui ka ankruid. Miinide traalimise varustust, jääpurjekaid ja teisi eksponaate saab vaadata veepinna tasandil ja pisut kõrgemal ehk umbes 5,5 meetri kõrgusel põrandast. Veepinna kohal ehk angaaride lae all hakkab hõljuma taastatud vesilennuk. Plaanis on lisada ka merelist faunat ja floorat – näiteks miinide ja ankrute kõrval kalu ning veealuseid taimi. Veepiiri hakkaks sümboliseerima läbipaistev kangas, millele projitseeritakse veesillerdus.

Samal teemal:

Kõresaar avaldas lootust, et omanäoline muuseum toob Eestisse huvilisi mujaltki. „Tore, kui tulevikus mõeldaks, et Eestisse võiks minna külastama põnevaid moodsaid muuseume,” ütles ta.

Muuseumi rajamisega astub sammuke tõelusele lähemale ka linnajuhtide lubatud ja SA Tallinn 2011 poolt prioriteediks kuulutatud pealinna avamine merele. Kui arvestada, et ka Patarei vangla kompleks peaks tulevikus muutuma senisest avatumaks ning mõnesaja meetri kaugusel asuvas Balti laevaremonditehasele kuuluvas Peetri sadama Noblessneri valukojas hakkavad toimuma kontserdid ning teisedki kultuuriüritused, on huvilistele avatud tubli lõik Põhja-Tallinna seni teenimatult tähelepanuta jäänud merepiirist.

Praegu pole Põhja-Tallinna linnaosas ka ühtki kaalukamat muuseumi, mis suudaks nii külalistele kui ka kohalikele piisavalt huvi pakkuda. Lennusadamasse jäävad teisedki meremuuseumi ajaloolised laevad, nende seas jäämurdja Suur Tõll ja 1930. aastatest pärit puujaht Haili.

Samuti loodab meremuuseum, et õnnestub luua senisest parem ühendus linnaga. Üks võimalus oleks rajada tee üle praegu kasutuseta seisva raudteeharu Suur-Patarei tänavalt Kalaranna tänavale, mis lühendaks teed vanalinnast Lennusadamasse poole kilomeetri võrra ning oleks ka selgem ja loogilisem. Samuti on koostöös Laidoneri seltsiga plaanis Patarei tänaval tähistada kontradmiral Johann Pitka majad, milles ta elas Vabadussõja ajast kuni 1920. aastate keskpaigani.

Vesilennukite angaarid ja kogu Lennusadama kompleks ehitati aastail 1916–1917 osana Esimese maailmasõja eel kavandatud Peeter Suure merekindlusest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare