Peotäis lubadusi tulevikuks

1. Koalitsioonilepingus on ka mitmeid punkte, mida võib juba eos nimetada valimislubadusteks 2011. aasta riigikogu valimistel, sest neid pole linnavõimul endal kuidagi võimalik teoks teha. Seepärast algavad need lepingus enamasti sõnadega „nõuame”, „esitame” või „taotleme”.

Näiteks kärpis tänavu märtsis riik omavalitsustele eraldatava tulumaksu protsenti 11,91-lt 11,4-le. See tekitas linnadele-valdadele tõsise eelarveaugu ja ühe lubadusena nõutakse valitsuselt varasema olukorra taastamist. Seni lubab linn vähemalt lasteaedade arvel puudu jääva summa oma eelarvest katta.

Finantsekspertide poolt ebareaalseks hinnatud ja pankadele õudusunenägusid tekitava, kuid samas elanike seas kindlasti populaarse lubadusega nõutakse eluasemelaenuga hätta jäävatele inimestele võimalust viia panka korterivõtmed ja sellega loetaks eluasemelaen tasutuks. Ka selle ettepaneku läbisurumiseks pole linnal ühtegi reaalset võimuhooba.

Sama moodi ei saa Tallinn ise midagi ära teha selleks, et Tallinna linnas säiliksid politseipatrullid 2008. aasta tasemel, gümnasistid saaksid tasuta koolitoitu ja vähendataks kütteaktsiisi ja toasooja käibemaksu. Selleks kõigeks peab jah-sõna andma riigikogu, kus mõlemad koalitsioonipartnerid on aga hoopis opositsioonipartneriteks.

Suured tehingud Prantsusmaa hiiuga

2. Uus Tallinna koalitsioonilepe näeb muu hulgas ette kõneluste alustamise AS-i Tallinna Vesi enamusosaluse tagasiostmiseks ja koostöös erasektoriga prügipõletusjaama rajamise.

Kummalisel kombel tähendab see, et linn võib kahe väga mahuka projekti puhul suunata oma raha Prantsuse hiiule Veolia Water UK. Nimelt kuulub mitmesuguste ettevõtete kaudu Veoliale osa Tallinna Veest ning samuti on Veolia portfellis osa Tallinna ligidale prügipõletusjaama planeerivast Väo Elektrijaamast. Ehkki prügipõletusjaama plaanib rajada ka Eesti Energia, viitab koalitsioonileppe punktis sisalduv fraas „koostöös erasektoriga” pigem just Väo jaama seltskonnale.

„Kui selline punkt koalitsioonileppes sees on, siis on see ju suurepärane,” lausus Väo jaama juht Andres Taukar. Tema sõnul on linnaga sel teemal küll koostöö pikalt käinud, ent see on seni puudutanud pigem linna osa jäätmekäitluse korraldamises. „Ma ei taha võtta sõna teemal, kas linn võiks jaamas osanik olla. Kui linn sellist soovi avaldab, siis miks mitte, aga seni pole sellest absoluutselt juttu olnud,” ütles Taukar.

Tallinna Vee tagasiostmine kujuneb aga linnale ülikoormavaks. Eesti Päevalehte nõustanud spetsialisti sõnul on Tallinna Vee väärtus praegusel ajal umbkaudu kolm miljardit krooni. Et linnale juba kuulub kolmandik, siis praeguse suuromaniku United Utilitiesi väljaostmiseks võiks kuluda umbes miljard ning fondide ja väikeinvestorite jaoks teine miljard. „See ei tundu realistlik plaan. Jääb arusaamatuks, milleks seda teha, kui linna kummitab nii ehk naa suur rahapuudus.”

Tramm viiakse Lasnamäele

3. Koostöös Hiinaga on uus linnavalitsus alustamas kauaräägitud Lasnamäe trammiliini ehitust. Peale suursuguse trammiprojekti seisab leppes ka meretakso loomine. Meretakso on 10–15 inimest mahutavad veesõidukid, mis hakkaksid sõitma mööda rannikut Viimsist või Piritalt näiteks linnahalli juurde.

Linnavalitsus kavatseb võtta kontrolli alla ka turiste kimbutavad rööveltaksod, mis üllatavad hiigelsuurte kilomeetritariifidega. Selleks peab aga lootma riigikogu abile, et viimane võimaldaks seadusega kohalikul omavalitsusel sellist otsust teha.

Pool aastat tagasi tegi sotsiaaldemokraadist linnavolinik Maimu Berg ettepaneku panna ühis-sõidukite seintele lugemiseks lühikesi Eesti kirjandusklassika lõike. Toona pidas linna transpordiameti juhataja Andres Harjo seda ohtlikuks, sest lugev inimene ei märka taskuvargaid. Poole aastaga on ilmselt olukord muutunud, sest just see ettepanek on lisatud koalitsioonileppesse.

Otsesõnu ei ole leppes välistatud  ühissõidupiletite hinnatõusu – see on üks suuremaid linnast endast sõltuvaid sissetulekuid. Siiski ei pea abilinnapea Jaanus Mutli tõenäoliseks, et linnakassa täitmiseks võiksid piletihinnad tõusta. „See võiks kätte maksta väiksema arvu sõitjatega ja tulu jääks saamata,” lausus Mutli.

Tallinn ei saa kunagi valmis

4. Nelja aasta pärast võib linn välja näha hoopis teistsugune kui praegu, sest Lasnamäele hakatakse ehitama trammiteed, Vene kultuurikeskust ja õigeusu kirikut. Kõige enam peaks aga muutuma linnahalli piirkond – linnahall ja kultuurikatel renoveeritakse ning ehitatakse ka kesklinna rannapromenaad. Samasse ansamblisse kuulub veel ka sadama piirkonda uue raehoone ehitamine, kuhu koonduvad kõik linnaametid. Lisaks rajatakse sadamasse Helsingi väljak koos Kekkoneni kujuga ja renoveeritakse Skoone bastion.

Nõmme turu eeskujul peaksid uued turuplatsid valmima igas linnaosas ja oodata on ka suuremaid tee-ehitusprojekte. Näiteks laiendatakse Kaarli puiestee kõrval asuva ala arvel Vabaduse väljakut ning välja ehitatakse Ülemiste ristmik.

Järgmise valitsemistsükli jooksul ehitab linn veel ka 1000 munitsipaalkorterit ja uue kuue saavad kõik seni renoveerimata munitsipaalkoolid. See-eest kaks kauaräägitud objekti ei mahtunud linna uude võimuleppesse – Põhjaväil ja Kalevipoja kuju Tallinna lahes.