Leskproua nõuab linnalt venitamise eest valuraha
Viie aasta eest mehe kaotanud Tiina Masing päris koos kahe alaealise lapsega – 15- ja 17-aastase pojaga – mehelt kaks Lasnamäe korterit. „Mees nimetas neid oma pensionisambaks,” meenutas Masing. 2007. aastal, kui buum püsis, otsustas Masing korterid maha müüa – ikka sellepärast, et üksinda lapsi kasvatades läks mitme korteri pidamine liiga kulukaks.
Seejärel algas protsess, mida võib nimetada tõeliseks ametnike jõunäitamiseks. Masing pidi pöörduma Kesklinna linnaosavalitsusse, et paluda luba müüa korterid, mille kaasomanikud olid tema pojad. Ostja oli olemas, kes lubas ühe korteri osta 980 000 krooni eest, mis Lasnamäe paneelelamu korteri eest oli väga hea hind.
Linnaosa jurist luba ei andnud ja palus pöörduda kohtu poole, kuna seadus olevat vahepeal muutunud. „Kohtumajas ei osatud minuga esmalt midagi peale hakata, ka notarid ja juristid, kellega suhtlesin, väitsid, et loa peab andma ikkagi linnaosavalitsus,” rääkis Masing.
„Muutunud seadus”, millele jurist viitas, on aga perekonnaseadus, mis pole praeguseni kaante vahele saanud. Masing palus ka juristidel anda hinnang ja saatis linnaosavalitsusse kirju, kus rõhutas, et nemad peaksid asjaga tegelema, ent ei – linnaosavalitsus jäi enda juurde, mis lõpuks osutus eksimuseks.
Masing käis oma seisukohta selgitamas ka Kesklinna linnaosavalitsuses, kuid sealne jurist olevat rääkinud ikka sedasama juttu. Lisaks pöörduti ka õiguskantsleri poole. Aeg kulus ja kinnisvaramull lõhkes.
Närv läks viimaks mustaks
Möödus veel ligi pool aastat ja asi näis taas liikuma hakkavat, sest Masing kutsuti koos lastega linnaosa lastekaitseametniku juurde vastuvõtule. „See oli täielik ülekuulamine, võeti välja kõik tulud-kulud, küsiti lastelt, et kas nad üldse teavad, milleks emal raha vaja on, ja nii edasi,” meenutab Masing, kellel selle peale närv mustaks läks, kuna eeldatud nädalase asjaajamise asemel oli loa hankimine veninud juba pool aastat. „Seejärel öeldi, et taotlusele antakse vastus, kuid minu täielikuks üllatuseks oli see eitav.”
Linnaosavalitsus andis vastuseks, et nad peavad lapsi kaitsma, tagama neile elamiskoha ja vara kaitse. Eriti solvavaks peab Masing seda, et otsuses rõhutati, nagu tahaks lapsi kasvatav naine müügiga ainult omaenda elujärge parandada.
Masing esitas vaide, kuid ka linnavalitsus jättis linnaosavalitsuse otsuse jõusse. Seejärel võttis Masing kasutusele juba talupojaloogika ja otsustas uuesti proovida, kirjutades end sisse Lasnamäele. Ning oh üllatust! Lasnamäel õnnestus vastav luba hankida kõigest nädalaga. Aga korteri hind oli selleks ajaks langenud 200 000 võrra.
„Minu tuttavad linnaametnikud nimetasid ka Kesklinna tegevust puhtaks kiusuks,” ütleb Masing. Võimalik, et üheks keeldumise põhjuseks oli tema saadetud vihane kiri, kus ta päris, kes venitamise pärast vastutab.
Ühe kahest korterist sai Masing maha müüa, kuid teisele ta luba ei saanud. Ka esialgu leitud ostja loobus ootamisest ning nii jäi korter alles ja üleval pidada. Kui ka see üle jõu käivaks osutus ja korter selle aasta alguses müüki pandi, ei olnud võimalik seda 400 000 eest maha müüa.
Masing loeb oma otseseks kahjuks linna tegevuse tagajärjel üle 700 000 krooni saamata müügitulu, lisaks juristi arved ja moraalne kahju. Samal seisukohal oli ka õiguskantsler, kes oma seisukohas soovitab linnal hea halduse tavale toetudes kahjud hüvitada. „Soovitan Kesklinna valitsusel lähtuda võimaliku kahju hüvitamise taotluse menetlemisel riigivastutuse seaduse põhimõtetest. /- - -/ Soovitan Kesklinna valitsusel hüvitada Teile hea halduse tava rikkumisega tekitatud kahju,” seisab õiguskantsleri seisukohas. Lisaks hindas õiguskantsler ka linna otsust Tiina Masing kohtusse saata ebakorrektseks.
Linn mõistagi maksmisest keeldus. Linnaosa tõi põhjenduseks, et ei ole võimalik mõista, kuidas Masing täpselt kahju kandis. Tarmukas proua on pöördunud maakohtusse, kust ootab hüvitiseks 830 000 krooni.
Intervjuu
Marek Jürgenson
«Linnaosa käitus antud asjas igati korrektselt»
•• Kesklinna vanem, kuidas kommenteerite seda juhtumit? Kas linn on millegi vastu eksinud?
Linnaosa leidis, et kohus annab kõige objektiivsema hinnangu alaealise varaga tehtavate tehingute osas. Linnaosa vormistas kohe ka oma seisukoha linnaosa vanema korraldusena, kui selgus, et notarid ei aktsepteeri eestkosteasutuse otsusena kohtumäärust. Siinkohal on tsiviilkohtumenetluse seadustik ja perekonnaseadus vastuolus.
•• Kuidas on võimalik, et Kesklinn luba ei andnud, aga Lasnamäel seda probleemi ei tekkinud?
Kesklinna valitsus selgitas välja asjaolud, mis tulenesid Tiina Masingu avalduse põhjendustest. Kesklinna valitsusel on olnud Tiina Masinguga ka varasemalt kokkupuuteid, mistõttu oli Kesklinna valitsusel ka rohkem sisulist informatsiooni kui Lasnamäe linnaosa valitsusel.
•• Kas äkki linnaosa lastekaitseametnikud ei pingutanud üle, kui jätsid loa andmata?
Kesklinna valitsus otsustas Tiina Masingule tehinguks loa andmisest keelduda antud asjas välja selgitatud asjaolude põhjal tulenevalt alaealiste huvidest.
