Loogiline koondumine

Helmi sõnul on nelja ministeeriumi huvi täiesti uue hoone vastu loogiline. „On selgelt aru saadud, et vanadel pindadel on ruumi kasutamise efektiivsus ikka väga väike. Võtame kas või meie rahandusministeeriumi – suure osa iga korruse pinnast võtavad koridorides plaanikomitee ajast jäänud hiiglaslikud kapid, mis olid mõeldud paberite hoidmiseks. Tänapäeval ei hoia keegi ju pabereid sel viisil!” selgitas Helm aktiivselt. „Sama lugu on vanalinna hoonetega (majandus- ja siseministeerium – toim). Laiad ja pikad koridorid, väikesed kabinetid.”
Asekantsler nentis, et kui lühiajaliselt võib olla iga ministeeriumi vana maja ülalpidamine odavam, siis pikemas perspektiivis on see väga kallis. Ikka on teatud aja tagant vaja küsida suuri summasid, et maja hallitusest või kokkukukkumisest päästa. Nii jõutigi kevadel rahandusministeeriumi vana kava ülessoojendamise juurde tagasi.

2014. aastaks valmis

Omaette küsimus on muidugi uue superministeeriumi projekti rahastamine. Valitsuselt heakskiidu saamise eelduseks oli ka selle skeemi paikapanemine. Kava järgi ei ehita uut, spetsiaalset maja sugugi mitte riik ise – esialgse hinnangu järgi 20–25 miljonit eurot maksva hoone annaks projekti vedama hakkav Riigi Kinnisvara AS ehitada hoopis eraettevõtjale. „Tingimusega, et see peale valmimist siis neile neljale ministeeriumile rendile antakse,” ütles Helm.
Mis puutub nelja ministeeriumi koondava maja valmimise võimalikku aega, siis võiks see paberites toodu järgi jääda 2014. aastasse. „Riigi Kinnisvara AS on öelnud, et neil oleks vaja aastake veel projekteerimiseks, ülejäänud aeg läheks ehitamiseks. Aga see tähendaks tõesti, et järgmisel suvel võib rahandusministeeriumil olla vaja leida endale ehituse ajaks ajutine pind,” tõdes Helm.
Projekteerimist aga ei tule alustada algusest – eskiisid on juba valmis, samuti on kehtestatud vajalik detailplaneering. „Põhitähelepanu on vaja pöörata maja siseprojektile,” lausus asekantsler. „Seda on vaja veel tõsiselt läbi mõelda. Üheks kolimise eesmärgiks peaks olema ka ministeeriumidevahelise koostöö lihtsustamine – näiteks luua alad, kus eri ministeeriumide ametnikud saaksid mõne ühisprojekti kallal töötamiseks kokku tulla. Samuti mõelda, kuidas tagada kõige efektiivsem, ent inimeste omavahelist suhtlust soodustav töökeskkond,” leidis Helm. 

Uus maja säästab pinda ja energiat

Eesti Päevalehe käsutuses on ühte kolida plaanivate ministeeriumide ja Riigi Kinnisvara AS-i tehtud arvutuste tulemused, mis näitavad eredalt, kui ebaefektiivne on praeguste ministeeriumide ruumikasutus võrreldes plaanitava uue hoone omaga.
Näiteks on praegu rahandus-, sise-, sotsiaal- ja majandusministeeriumil oma vanade hoonete peale kokku pea 25 000 ruutmeetrit pinda. Uues hoones nähakse ette vaid 14 500 ruutmeetrit büroopinda. Mittevajalike hiigelkappide ja mõttetute koridoride tõttu on praegu ühe ametniku kohta ruumi umbes väikese ühetoalise korteri jagu ehk 24 ruutmeetrit. Uues majas oleks näitaja alla 14 ruutmeetri.
Lisaks näitavad arvutustulemused, et ühte majja koondumise järel oleks võimalik saavutada nelja ministeeriumi peale ligi 50-protsendiline energiasääst.
Mis puutub kulutustesse, siis ennustuste järgi tuleks uue kaksiktorni eest eraettevõttele makstav rendisumma aastas tõesti suurem kui praegused jooksvad kulud nelja maja peale kokku. Kui aga arvesse võtta vanade majade puhul nii ehk naa lisanduvad pikemaajalised remondikulud, siis leitakse, et kümne aasta jooksul säästaks selline superministeerium ikkagi eelarvele ligi 15 miljonit eurot.
Kolme ministeeriumi mahajäetavad hooned kavatsetakse müüa – ennustuste kohaselt võiks nende eest saada 17 miljonit eurot.

Plaan pole paha, aga samme on veel vaja

Kevadel Eesti Päevalehe täies mahus omandanud Ekspress Grupi suuromanik Hans H. Luik koondas alles mõne aja eest kõik oma meediaväljaannete toimetused ühte kohta. Nüüd töötavad Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress, Maaleht ja Delfi külg külje kõrval kiiresti supertoimetuseks ristitud pinnal.
Luik tõdes, et selline liigutus on end õigustanud ning avaliku sektori analoogne plaan võib kasulik olla.
„Mina olen tõepoolest näinud, kuidas eri majades samale omanikule kuuluvad ettevõtted väga hästi koos töötada ei taha. „Meie maja” peetakse paremaks kui „nende maja” – see on inimlik. Nii et kui arvutused kannatavad, s.t kui on võimalik vanadest ministeeriumihoonetest kasumlikult vabaneda, siis pole ametnikke kokku kolida paha mõte,” arvas Luik.
„Ekspress Grupp küll midagi juurde ehitama ei pidanud, kuid allettevõtteid kokku kolides oli võimalik loobuda dubleerivatest raamatukirjastustest, leviorganisatsioonidest, raamatupidajatest. Lõppes kolme-nelja fotograafi saatmine ühele ja samale sündmusele.”
Samal ajal aga osutas ta, et riigil jätkub siinkohal veel samme, mida astuda. „Põletavam probleem kui ministeeriumide peakontorid on minu meelest Eesti riigi priiskamine maakonnalinnades. Igasugused riigiametid ja registrid on endale omaette mõnusad esindused sisse seadnud, mille vahet kodanik jookseb. Selle asemel et oleks üks riigimaja, kus riigiga suhelda saab.”