„Vanglakaristuse saanute puhul on see näitaja poolteist korda kõrgem ehk 40 protsenti. Kusjuures kõige halvemad on lood kurjategijatega, kes kannavad oma vangistuse lõpuni – nendest paneb aasta jooksul uue kuriteo toime peaaegu iga teine,” selgitas justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja -analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Sööt.

Enne tähtaega vabastatud ja elektroonilise valve alla pandud kurjategijatest sooritab aasta pärast vangistust uue kuriteo 20 protsenti. „Loomulikult ei saa neid arve päris üks ühele kõrvutada, kuna elektroonilist valvet kohaldatakse süüdimõistetute puhul, kes ongi ühiskonnale vähem ohtlikud. Samas on selline alternatiiv vangistusele kindlasti õigustatud, nagu ka näiteks üldkasulik töö, mille puhul on retsidiivsuse protsent lausa 11,” ütles Sööt. Uuringu üks peamisi eesmärke oligi välja selgitada, kui paljud süüdimõistetutest ja kahtlustatavatest hiljem uue kuriteo sooritavad.

2500 uut vangi

Analüüsi tulemused näitavad, et Eesti korduva kuritegevuse näitajad ei erine olulisel määral teiste riikide omadest. Nii Eestis kui ka välismaal on kõige retsidiivsemad varavastaste ja kergemate vägivallakuritegude eest süüdi mõistetud ning kõige vähem panevad uusi kuritegusid toime seksuaalkurjategijad ja tapjad.

Igal aastal mõistetakse Eestis kuritegudes süüdi Paide linna täis inimesi ehk umbes 10 000, teist sama palju satub õiguskaitsjate huviorbiiti.

„Vanglasse saadetakse aastas umbes 2500 kurjategijat ehk sama palju inimesi, kui elab näiteks Narva-Jõesuus,” lausus Sööt.

Selgus ka, et kurjategijad, kes vanglas õpivad ja töötavad, leiavad vabanedes endale töökoha suurema tõenäosusega ning saavad ka 15 protsenti kõrgemat palka, kui need, kes ei tegele vangistuse ajal millegagi. „Pealegi panevad vanglas mittehõivatud suurema tõenäosusega toime uue kuriteo, vahe õppijate ja töötajatega on umbes pooleteisekordne,” lisas ta.