Ligi pooled töötud ei saa töötukassalt sentigi
Selliste töötute ainsaks riiklikuks elatusvahendiks on napp toimetulekutoetus. Kui neile inimestele liita veel ka registreerimata töötute hinnanguline arv 21 500, siis selgub, et töötukassa toeta on lausa 62 protsenti töötutest.
Registreeritud töötutest saavad praegu töötuskindlustushüvitist ligikaudu 33% ja töötutoetust 20% töötutest ning seega ilmneb, et 47% arvelolijatest ei saa ei töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust.
„Põhjus, miks osa registreeritud töötuid ei saa ei töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust, võib olla nii selles, et toetuse või hüvitise periood on juba läbi saanud, kui selles, et inimene pole ei hüvitisele ega toetusele kvalifitseerunudki - liiga lühikest aega olnud hõivatud või pole kunagi hõivatud olnudki,“ rääkis töötukassa analüüsiosakonna juhataja Anne Lauringson Päevaleht Online’ile.
Üle 65 000 inimese püüab ära elada toimetulekutoetusest
Lisaks on Eestis ka neid töötuid, kes pole töötukassas ennast töötuks registreerinud ja seega samuti ei saa ei töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Statistikaameti andmeil oli möödunud aasta neljandas kvartalis selliseid töötuid umbes 21 500 inimest.
Neile 65 700 inimesele vanuses 16 kuni pensioniiga on elatise saamise võimaluseks omavalitsuse makstav toimetulekutoetus. Tänavu on toimetulekupiiri määraks seatud 1000 krooni kuus üksi elavale inimesele ja 800 krooni pere teisele ja igale järgnevale liikmele.
Lisaks sellele võivad töötud saada töötukassast ka sõidutoetust või stipendiumi, kuid seda siis, kui töötu osaleb tööpraktikal, tööharjutusel ja koolitusel.
Stipendium arvutatakse tööandja esitatud andmete alusel iga tööpraktikal osaletud päeva eest ja selle päevamäär on 60 krooni. Stipendium makstakse kord kuus töötu pangakontole. Sõidutoetuse saamiseks tuleb töötul esitada avaldus ja toetust makstakse osavõtugraafiku alusel, mille tööandja töötukassale praktika kohta esitab. Sõidukulud hüvitatakse 1 kroon ja 50 senti iga kilomeetri kohta.
