Ligi: suuremad õigused aitaksid noori kooliõpetajaks meelitada

Noori õpetajaid napib endiselt. Minister usub, et lahendus on kõrgem palk ja ameti mainetõus.

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) vastvalminud aastaanalüüsist selgus, et jõupingutustest hoolimata ei kasva endiselt peale uut põlvkonda noori õpetajaid. Nimelt on 63-aastasi ja vanemaid ehk juba pensioniikka jõudnud pedagooge üldhariduskoolide õpetajate hulgas kümnendik. Täpselt sama palju on koolides ka alla 30-aastasi õpetajaid. Sama seis on kestnud juba aastaid.

Eriline murekoht on aga noorte meeste jõudmine koolidesse. Ministeerium on 2020. aasta eesmärgiks seadnud, et nad võiksid moodustada 25% õpetajaskonnast, aga viimase paari aasta jooksul on nende osakaal püsinud kõigest 14% tasemel ehk 14 000 naisõpetaja kõrval on koolides ligi 2000 meesõpetajat. Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi kommenteeris, et õpetajate palga jätkuv kasv ja eesmärk, et see oleks 1,2 keskmist palka, oleks selle probleemi lahendamisel abiks. Aga tema hinnangul on kindlasti positiivne mõju koostataval eelnõul, millega antakse õpetajatele koolis suuremad õigused. „Jutt ei ole sellest, et kedagi oleks tarvis karistada, vaid sellest, et kui õpetaja tahab ohu ennetamiseks kontrollida õpilase kotti, peab ta praegu kutsuma politsei,” kommenteeris Ligi, mil moel antakse õpetajatele suuremad õigused.