„Oleme kogu aeg öelnud, et maksutõus on viimane variant. Kärbete ja mittemaksuliste tuludega oleme tegelenud esimeses järjekorras ning selge on see, et aina halvenevad prognoosid ei jäta meile palju valikuvõimalusi,“ selgitas Ligi Päevaleht Online’ile.

„Asi algas töötuskindlustusmakse määra kolmele protsendile tõstmisest, mis ei ole küll maks, vaid makse, kuid siiski selles suunas,“ lisas ta.

„Ettevõtluse lisamaksustamine on tööpuudust suurendava mõjuga. Tegemist on täielike hädalahendustega ning rohkem lisaks töötuskindlustuse maksete tõstmisele me seda tegema ei hakka,“ ütles Ligi.

„Töötuskindlustus toimib tööjõumaksuna, samas on meil tööjõu ülemaksustamist kogu aeg ette heidetud, et see on väga halb valik, kuid paratamatu seoses töötuskindlustuse kogu süsteemiga,“ sõnas ta.

„Tööjõule makse juurde enam panema ei kipu,“ ütles Ligi.

Ta selgitas, et näiteks üksikisiku tulumaksu tõstmine ei oleks mõeldav variant.

Ligi sõnul ei tohiks ka ettevõtete maksusüsteemi kindlasti mitte minna.

„Majandusele probleemide juurde tekitada ei ole kindlasti õige. Tarbimismaksud on kõige leebemad majanduse suhtes, kõige vähem mõjuvad, mida väiksem riik seda rohkem see kehtib,“ jätkas ta.

Ligi arvates võiks pigem vaadata tarbimismaksude nagu näiteks erinevate aktsiiside tõstmise poole.

Ta meenutas, et tulevast aastast on tõusmas tubakaaktsiis, mis tähendab lisalaekumisi juba selle aasta sees. Samuti on viie protsendi võrra kerkimas kütuseaktsiis.