Lihavõtetega kulmineeruvad ülestõusmispühad on kristlaste kalendris kõige suuremad kiriklikud pühad.

Kevadpühade eelset nädalat nimetatakse vaikseks nädalaks ehk kannatustenädalaks. Rahvapärimuse järgi kehtis vaiksel nädalal mürarikaste tööde ja kolistamise keeld. Sel ajal tuletavad kristlased üle kogu maailma meelde Kristuse kannatusi ehk passiooni.

Kui uskuda sünoptikuid, siis kujuneb see ka tallinlaste jaoks viimaseks kannatustenädalaks enne kauaks viibima jäänud kevade lõplikku saabumist.

“No eks ta nüüd vaikselt soojemaks läheb küll,” kinnitas Sirje Vilms hüdroloogia ja meteoroloogia instituudist. “Loodetavasti jõuab ka kevad kohale. Aga kas talv nüüd lõplikult murtud on ... lund on ka juunis sadanud,” märkis ta.

Nädala alguses ilm soojeneb ning temperatuur võib päeval tõusta kuni 14 plusskraadini. Kõige soojem peaks ilm olema kolmapäeval. Täit kindlust kevadel siiski veel pole ja soojapügalaid lisandub päev-päevalt vaid paari kraadi kaupa.

PÜHAD TULEVAD SOOJAD. Neljapäevast alates läheb taas jahedamaks ning siis võib ilm üllatada ka lörtsisajuga. “Päris talveilmaks sel nädalal enam ära ei keera. Neljapäev on selline kahtlasem, kus võib vihma või lörtsi sadada,” nentis Vilms.

Suur neljapäev on rahvakalendris kõige rikkama kombestikuga. Loodeti, et suure neljapäeva toimingutel on eriline mõju. Näiteks kaapisid aednikud õunapuid, sest siis pidi saama õunaaed puhas kõigist kahjulikest putukatest, kes õied muidu ära rikuvad.

Kui kõrgrõhuala Eesti kohale püsima jääb, siis püsib kevad troonil ja nädalalõpp tuleb sünoptikute kinnitusel taas soojem ning munadepüha tõeliselt kevadine.

Suuremad ettevalmistused saabuvateks pühadeks tehti vaiksel laupäeval. Tööd sel päeval teha ei tohtinud. Rahvakalendri kinnitusel ei kasvanud vaiksel laupäeval isegi rohi. Tallinnas võib selle päeva meeldejäävaks muuta näiteks Pirita kloostris, kus kell 23 algab Vigiilia ülestõusmismissa. Süüdatakse uus tuli ja paasaküünal ning laulavad Tehnikaülikooli ja Pedagoogikaülikooli kammerkoor.

Ülestõusmispühade hommikul koksiti eelnevatel päevadel värvitud kanamune. Enne koksimist pidi mõtlema ühe salamõtte ja kelle muna terveks jäi, selle mõte pidi täide minema. Ülestõusmispühadega sai paastuaeg läbi ja võis jälle liha võtta.