Lihula rahutustel kivide loopimine viib kohtu ette kümmekond inimest
“Võimalik, et neist mõne puhul rakendatakse kriminaalmenetluse lõpetamist süü väiksuse ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.”
Esialgu on Lihula sündmusi uuriv politsei raskes avaliku korra rikkumises kahtlustatavaks tunnistanud kaks kohalikku üle 14-aastast poissi ja 27-aastase Haapsalu mehe. Viimane sõitis kuriteopäeval Lihulasse spetsiaalselt, takistamaks politseil II maailmasõjas Eesti vabaduse eest võidelnud sõdurite ausamba mahavõtmist. “Kõik tunnistavad, et nad pildusid korrakaitsjaid kividega,” ütles prokurör.
Algataja võib jääda leidmata
Lähema kuu jooksul plaanitakse kuriteos kahtlustatavaiks kuulutada teisedki loopijad, kes pole seni politseis isegi vestlusel käinud. “See oli uurimistaktika – kuulata esmalt üle kõik tunnistajad ja siis kahtlustatavad,” lausus prokurör.
Kokku on seitsme kuu jooksul Pärnus, Lihulas ja Haapsalus ülekuulamisel käinud üle saja sündmustes osalenud inimese. “Praeguste materjalide põhjal pole võimalik eristada ühtegi rahutuste otsest initsiaatorit ehk ässitajat,” viitas Kalda võimalusele, et rahutuste algataja jääb tuvastamata.
Oktoobri alguses juhtunu kohta politseile seletuskirja koostanud Lihula vallavanem Tiit Madisson nimetas ülekuulamisi korrektseks. “Pole küll kuulnud, et keegi oleks seal surve avaldamise üle kurtnud,” ütles Madisson.
Tema väitel ajab kahtlustatavate kohtu alla andmine Lihula inimestes kindlasti taas kired üles, sest konflikti algataja oli siiski politsei, kes olevat ka Madissoni naise siniseks peksnud. “Esimesena lõi politsei, misjärel inimesed kivide järele haarasid,” ütles Madisson. “Ma nägin ise, kuidas naised maast kive otsisid, kuid kuna see oli heinamaa, siis polnud kive kerge leida.”
Kuigi politsei lootis uurimise käigus tuvastada ka rahutuste järel ümbruskonnas Nõukogude ausambaid värviga sodinu, jäi eesmärk täitmata. “Läbiotsimistel leiti ühe isiku juurest isegi värvi, mis sarnanes sodimisel kasutatud värviga, kuid ekspertiis näitas siiski, et see polnud sama värv,” ütles prokurör.
Lõpusirgele jõudnud uurimise ajal pole seni ükski isik vahi all istunud. Riik on kokku arvutanud politseile ja samba teisaldanud kraanale loopimisega tekitatud kahju, kuid seni pole riik kriminaalasja raames tsiviilhagi esitanud. “Summa on ikka kuuekohaline. Ainuüksi kraana kahjustused olid üsna suured,” ütles prokurör.
Kokkupõrkes ligi 500 osalist
Lihula rahutused leidsid aset mullu 2. septembril, kui valitsuse salajase korralduse saanud päästeametnikud sõitsid Tallinnast 44 julgestuspolitseiniku kaitse all teisaldama mälestuskivi Saksa mundris sõdinud eesti meestele.
Politsei andmeil kogunes Lihula kalmistule ligi 400 inimest, kes hakkasid politseisõidukeid kividega loopima, tekitades niimoodi purustusi seitsmele autole ja haavates kergelt mitut samba teisaldajat.
Prokuratuur alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust avaliku korra raske rikkumise paragrahvi järgi, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
Lihula mälestusmärk püstitati 20. augustil ja sellel oli kiri: “Eesti meestele, kes sõdisid 1940-1945 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel”. Kolm aastat tagasi seisis mälestusmärk üheksa päeva Pärnus, kust see võeti maha, kui toonane peaminister Siim Kallas nimetas selle avamist äärmiselt kahetsusväärseks. R.B.
