Mõned vastajad andsid oma hinnangu institutsioonide usaldusele sellel ajal, kui nad olid värskelt teada saanud Lihula sündmusest, teised vastasid juba sündmuse järelkajade mõjust lähtudes ning osa inimesi ei olnud sellest loost midagi kuulnudki, teatas ettevõte.

Lihula pani eestlased ja mitte-eestlased erinevatesse leeridesse. Kui eestlaste usaldus Riigikogu, valitsuse ja peaministri vastu langes väga tugevalt, siis mitte-eestlaste usaldus nende institutsioonide vastu hoopistükkis tõusis mõnevõrra.

Kõige tugevamalt langes eestlastel usaldus peaministri vastu. Kui selle aasta aprillis ja mais usaldas peaministrit 51% eestlastest, siis septembris oli see näitaja vaid 30%. Sama madal näitaja oli peaministril Mart Laaril aastal 2001.

Valitsuse usaldusereiting kukkus eestlaste seas käesoleva aasta kevade usaldusnäitajast 55%-st nüüdse 44%le. Riigikogu reiting langes 53%lt langus 43%le.

Ka erakondade reiting jõudis madalaimale tasemele. Kevadel oli see 29%, nüüd 20%. Täpselt sama väike oli eestlaste usaldus erakondade vastu 2001. aastal.

Mitte-eestlaste usaldus erakondade vastu on aastast 2001 kõige madalam, erakondi usaldab praegu vaid 14% küsitletuist.

64% eestlastest ei ole rahul praeguse poliitilise olukorraga, mitte-eestlastest 49%.

Sotsioloog Andrus Saare sõnul meenutab praegune olukord situatsiooni, mis valitses kevadsügisesel ajal Toompeal aastal 2001, mil peaminister oli Mart Laar ning rahva usaldus valitsuse, Riigikogu ja peaministri suhtes kukkus rängalt.

“Praegust usalduskriisi kolme aasta tagusest eristab see, et praeguses olukorras usaldus Riigikogu vastu on mõnevõrra vähem kannatada saanud kui tollal. Miks? Riigikogu vaikis sellal, kui valitsus tegutses,” ütles Saar.