Liiale läinud hunte ähvardab surm salaküti kuuli läbi
“Päris kõva majanduslik põnts,” nentis ta, “enamik olid täiskasvanud uted, osa ilmselt ka tiined.” Kümmekond lammast olid küll saanud veristada, kuid jäid elama. 420-pealise karja omaniku arvutuste järgi kandis ta huntide tõttu 50 000 kuni 60 000 krooni kahju. Käpajälgede järgi võib arvata, et murdjahunte oli kuus või seitse.
Kui siiani olid lambad väljas ka öösel, et viimaseid rohelisi suutäisi võtta, siis teisipäeva ööst alates elavad loomad turvakaalutlustel laudas. “Ma olen lambaid pidanud 1998. aastast, enne pole küll midagi sellist juhtunud,” lausus Mölter. “Eks nad ole läbirändajad hundid, aga huntide arvukus on ka suurenenud.”
Mölter meenutas, et hiljuti sattus tema koolivend metsas perega seenel käies huntide piiramisrõngasse. “Nad on ikka jultunud küll, võtavad seda, mis meeldib,” nentis ta.
Eesti Jahimeeste Seltsi direktor Andres Lillemäe ütles, et praegu riigi poolt jahimeestele lubatavast kogusest ei piisa. “Kõige hullem on see, kui hunte hakatakse laskma salaja ja lihtsalt auku matma. See on inetu ja ebaeetiline.”
Läinud teisipäeval leidis laulumees Pulga-Jaan Antsla lähedal oma maa pealt lamba korjuse ning imestas ajalehes Uma Leht, kuidas õnnestus hundil ühe ööga 30 kilo lambaliha nahka pista. “Ainult luukere ja natuke nahka on alles,” oli Pulga-Jaan üllatunud.
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialisti Peep Männili kinnitusel on hundid tänavu murdnud vähemalt 70 lammast, sama palju koeri ja mõned mullikad. “Kui vaadelda viimast paari aastat, siis on murdmise sagenemise peamine põhjus huntide arvukuse suurenemine,” tõdes ta. “Kui vaadelda pikemat perioodi, siis on murdmisi kümneid kordi vähem kui kümme ja enam aastat tagasi. Huntide arvgi on kordades
väiksem.” Kuigi hundijahihoo-aeg pole veel alanud, on sel aastal kahjustuskohtades erilubadega kaks isendit maha lastud. Erilube on Männili sõnul välja antud kümmekond.
Jahi edukus sõltub lumest
Karujahi hooajal kütiti 12 karu, ehkki lubatud norm on 30 karu. “Hundi ja karu arvukus ei ole liiga suur, kuid meie oludes tuleb talunikul ikka arvestada suurkiskjate lähedusega ning vastavalt sellele oma vara kaitseks midagi ette võtta,” kinnitas Männil.
Loodusliku tasakaalu seisukohalt oleks hea, kui eelolev talv tuleks külm ja lumine, sest hundijahi edukus sõltub lumeoludest. Jahti korraldatakse nimelt lumel olevate jälgede põhjal.
“Hea sigimisvõimega liikide, nagu metssea ja hundi arvukus võib lumeta talvest tingitud vähese jahiedukuse tulemusel ebasoovitavalt kiiresti suureneda,” nentis metsaosakonna pea-spetsialist Männil.
Jahimehed ootavad rohkem küttimislube
Jahimeeste Seltsi direktor Andres Lillemäe sõnul ei saa nad küttida nii palju kui vaja. “Kuusteist isendit aastas on kaduvväike suurus. Varem peeti hundijahti aasta ringi, ega nad sellepärast otsa lõppenud.”
Lillemäe toonitas, et jahimeeste soov pole kõik hundid viimseni maha tappa, vaid säilitada metsas looduslik tasakaal. Ta ei osanud siiski öelda, kui palju hunte aastas küttida tuleks, sest siiani pole jahimeeste seltsil konkreetseid andmeid huntide arvust Eestis. “Kui lumi maha tuleb, oskan jälgede põhjal öelda,” sõnas ta.
Lillemäe sõnul hakkas huntide arvukus tõusma kümmekond aastat tagasi, kui talved soojenesid.
“Üks asi on see, mida nad põhjustavad koduloomadele, aga ka ulukitele tehtav kahju suureneb. Põtrade ja metskitsede arv on ju katastroofiliselt langemas.”
Ka Agu Mölter lisas, et hundiküttimislube tuleks juurde anda. “Neid tuleks hävitada nii palju, kui annab,” ütles ta, “mis siis, et ta on sümpaatne loom.” H.E.
